ARTIKLID, TEESID

VERERÕHU ÖÖPÄEVANE MONITOORING PEREARSTI PRAKTIKAS.

Vererõhuga seonduv on oluline töölõik perearstitöös. Olles mõõtnud vererõhku, tekib aga küsimus: kas patsiendi vererõhk on põsivalt kõrgenenud või esineb nn. "valge kitli vererõhk". See tingib erineva edasise taktika. Tõelist vererõhuhaiget ei tohi jätta ravita, kuid ei tohi tarbetu raviga kahjustada patsienti kellel vererõhk on väljaspool kabinetti korras. Selgust aitabki tuua vererõhu ööpäevane registreerimine. Artiklis on taas nii teoreetiline kui praktiline ülevaade. Artikel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" veebruar 2003

CRV KIIRTEST PEREARSTI PRAKTIKAS.

Artiklis antakse ülevaade perearstitöös ühe informatiivsema analüüsi- CRV teostamise võimalusest minutitega otse vastuvõtul või koduvisiidil. Tavaliselt peab patsient eraldi külastama laborit ja hiljem minema taas vastuvõtule, selle ajakulu parimal juhul on mõni tund, tavaliselt 1-2 päeva. Teoreetilist poolt täiendavad rida näiteid praktikast. Artikkel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" aprill/ 2003.

DIGIKAAMERA ARSTI IGAPÄEVATÖÖS.

Artiklis antakse ülevade digikaamera kasutusvõimalustest: nähtava leiu dokumenteerimisel; ettekannete jäädvustamisel, haruldaste ja lihtsal armsate hetkede jäädvustamisel arstide igapäevatöös. Igast valdkonnast ka rida näiteid praktikast. Digikaamera võimaldab veel üht erilist kasutusala: meilikonsultatsiooni. Ka sellest põgus ülevaade näidetega. Artikel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" juuni/2003

TOITUMISE JA LIIKUMISE ALANE NÕUSTAMINE PEREARSTITÖÖS.

Teema on väga aktuaalne ja muutub aina tõsisemaks. Tegemist on tegevusega, mida on tegelikuses vägagi raske muuta. Patsiendi harjumuse jõud on suur. Artiklis antakse ülevaade autori (M.V) koostatud Exceli põhisest rakendusest, mille abil saame koos patsiendiga koostada õige toitumis ja liikumiskava. Tavaliselt koostame 2-3 menüüd, kus on täpselt välja toodud iga toidukora toitaineline ja energeetiline koostis. Selle vastukaaluks arvestatakse ka liikumist. Koostatud programm on osutunud ootamatult menukaks, seda olen meilitsi saatnud sajakonnale huvilisele, ka on see kasutusel Tartu Ülikooli Kliinikumis ja allalaetavana käesoleval- ja Eesti Diabeediliidu kodulehel. Artikkel lõppeb taas praktilise näitega. Kirjutis ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" september 2003

TÜMPANOMEETRIA PEREARSTI PRAKTIKAS. 

Tümpanomeetria on uuring, millega saab selgitada kesk ja sisekõrva seisundit. Kõrvavaevus on igapäevases perearsti praktikas päris sage, nii 2-3 patsienti päevas ikka. Kui piirduda ainult kõrvavaatlusega võime mittemärgata rida sesiundeid mis on diagnoositavad tümpanomeetriga. Artiklis antakse ülevaade Taani päritolu seadme kasutamisest, uuringu talletamisest arvutis, erinevate haiguste diagnoosimisest ja haiguskulu jälgimisest. Artikkel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" oktoober 2003.

ULTRAHELIDIAGNOSTIKA PEREARSTI PRAKTIKAS. Artiklis antakse ülevaade ultraheliseadmestiku arengust 15 aasta jooksul, kuni jõutakse kasutatava ultraheliseadmeni. Selle kasutamisest erinevate seisundite täpsustamisel nii arstikabinetis kui patsientide kodudes. Sülearvutimõõtu seadet on võimalik väga mitmekülgselt kasutada. Kõrgema kategooria radioloogi hinnangul võimaldab kasutatav seade teha umbes 90-95% suure ja statsionaarse seadme tööst. Samas saaks statsionaarse seadme hinna eest osta umbes 40 portatiivset, kuid hea kvaliteediga seadet. Praktilise poole pealt on esitatud rida pilte: sapikivid, kõhuaordi eluohtlik laienemine, kusepõie punktsioon. Artikel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" november 2003.

RÖNTGENDIAGNOSTIKA PEREARSTIPRAKTIKAS 

Röntgendiagnostika on elementaarne uuring pikaajalise köha, rindkerevalu, traumade ja liigeshaiguste diagnostikas. Maapiirkonnas see nii elementaarne kahjuks enam ei ole. Artiklis antakse ülevaade Tõstamaa Tervisekeskuse röntgenikabineti asutamisest ja pikast ning kannatusterohkest teest kabineti ametlikuks tunnistamiseks Eesti Kiirguskeskuse poolt. Artikel on koostatud üleskutsega laiemale üldsusele- mitte leppida tänapäevase suhtumisega: kõik tsentraliseerida. Pärnu- ja Läänemaa näitel on suletud röntgenkabinetid Pärnu-Jaagupis, Vändras ja Lihulas. Artiklis antakse tööst ja erinevatest uuringutest praktilale tuginev ülevaade,  ka teostatud uuringute kvaliteedist ja koostööst radioloogiga röntgenogrammide hindamisel. Eraldi on esitatud uurimus perearsti ja röntgenoloogi hinnangu ühildumisel. Artikel on üks pikem senistest, ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin", veebruar 2004.

MEILIKONSULTATSIOON PEREARSTITÖÖS 

Ülevaade uuest võimalusest perearstitöös: meilikonsultatsioonist. Tõstamaa Tervisekeskuse praktikas moodustab see konsultatsionivõrm umbes 30-40% tavakonsultatsioonidest. PAtsiendile tähendab see kodulähedase perearstikeskuse külastust. Kui probleem on ebaselge või näidustatud on tõenäeoline plaaniline operatiivne ravi saadatekse esmasel vastuvõtul teostatud röntgeni ja ultrahelipildid, laboriuuringud, seisundi kirjeldus e-kirjaga vastava ala tunnustatud spetsialistile. Vastuse saame samal või järgmisel päeval. Nii on võimalik kokku hoida palju patsiendi vaeva, kannatusi ja aega. Tavakonsultatsioni korral on kõigepealt ooteaeg nädalad-kuu, järgneb erinevad külastused uuringuteks, ajakulu nii 1-2 kuud. Uskumatu, aga tõsi, meilikonsultatsioon töötab. Selle kohta on artiklis esitatud rida illustreeritud näiteid ja konsultantide vastused. Artikkel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" märts 2004

VÄIKEKIRURGILISED PROTSEDUURID PEREARSTI PRAKTIKAS.

Väikekirurgia perearstitöös hõlmab rida erinevaid protseduure nagu haavaõmblus, paise avamine, sissekasvanud varbaküüneravi, kohalik süsteravi, võõrkehade eemaldamine, healoomulise nahakasvaja eemaldamine, erinevad punktsioonid. Põgus loetelu igapäevastest seisunditest, mida teevad polikliinikukirurgid. Kuid selleks peab patsient ootama ja kannatama. Enamus neid proseduure on võimalik läbi viia kodulähedases perearstikeskuses tavalise vastuvõtu käigus. Rahul on patsient, kirurg, kellel jääb rohkem aega "päris" kirurgi tööks ja muidugi perearst. Artiklis on esitatud taas rida näiteid praktikast. Artikkel ilmus ajakirjas "Moodne Meditsiin" aprillis 2004.

LABORATOORSED TESTID PEREARSTI VASTUVÕTUL 

Artiklis antakse ülevaade reast laboratoorsetest testidest, mis on teostatavad vastuvõtu ajal. Patsient ei pea selleks eraldi raviasutust külastama, sõitma kuhugi teise asutusse. Tulemus saadakse mõne minuti jooksul ja seda saab kohe rakendada ühe või teise otsuse langetamisel. Hemoglobiin, leukotsüütide arv, veresuhkur, uriin, glükoosi ja piimasuhkru koormusanalüüs, peitveri väljaheites, ussimunad anaalkaapes, C reaktiivne valk kiirtestina. Erinevate testide põimimine igapäevatöös tõstab oluliselt vastuvõtu efektiivsust, arstitöö muutub lihtsamaks, otsustes tuginetakse tõestusele.

RAVIMID PEREARSTI PRAKTIKAS  Ravimid on sõna, noa ja füüsikaliste ravivõtete kõrval patsiendi aitamiseks. Tänapäevane usk ravimitesse on suur: arvatakse, et inimene ei pea ise midagi tegema kui ainult rohtu võtma ja kõik laheneb. Asi pole kaugeltki nii. Selles artiklis antakse ülevaade sagedasematest ravimitest mida on võimalik kasutada perearsti vastuvõtul. Tõstamaa kogemusel on tervisekeskuses kasutusel umbes 50 erinevat ravimit, millega saame koheselt leevendada erineva tugevuse ja tekkemehhanismiga valu, maandada ärevust, vaigistada krampe-meeltesegadushoogusid, tugevdada südametegevust, alandada vererõhku, peatada eluohtlik allergiline reaktsioon, peatada astmahoog. Haavade-havandite ravis on kasutusel kümmekond erinevat salvi-lahust. Iga ravim õigel ajal ja õiges annuses võimaldab leevendada patsiendi kannatusi ja arstil rakendada ka diagnosis ex juvantibus. Kõik see tõstab taas perearstikeskuse efektiivsust, olles teostanud põhilised diagnostilised uuringud, järgneb ravi, patsient saab abi kodu lähedal. Nii väldime kergekäelist suunamist haigla vastuvõtuosakonda.

KOORMUSUURINGUD PEREARSTI PRAKTIKAS.

Artiklis antakse ülevaade suhtliselt lihtsatest koormusuuringutest, mida saame rakendada patsiendi füüsilise suutlikuse hindamisel. Tihtipeale on patsient väga hirmul oma tervise pärast, kui läbivaatuse-laboriuuringute- EKG jt uuringute põhjal ei saa mõnda tõsist haigust kahtlustada, teeme sageli koormusuuringu. Kui patsient näeb, et tema tulemus on täiesti normis või üle keskmise, siis on sellel väga veenev jõud. Artikkel ilmus ajakirjas" Perearst ", märts 2005.

SUITSETAJATE NÕUSTAMINE PEREARSTI PRAKTIKAS. Suitsetamist peetakse tänapäeva arenenud ühiskonna peamiseks ärahoitavaks surmade ja krooniliste haiguste põhjuseks. Eesti kontekstis tähendab see ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest, arvuliselt toob suitsetamine endaga kaasa keskmiselt kümme kalmu päevas. Artiklis antakse ülevaade 6 kuulisest suitsetajate nõustamise ja võõrutusravi kogemustest. Selle aja jooksul on kogunenud " S-KLUBI" liikmeid 32, kellest 14 on olnud suitsuvabad 2-6 kuud. Perearsti trumbid suitsetajate ravimisel on: korduv kohtumine patsiendiga, terviseriskide ja perekondliku eelsoodumuse teadmine, raviskeemi koostamine ja selle järjekindel elluviimine. Oluline on perearsti meeskonna rakendamine: pereõde ja perearst järjekindla toe pakkumisel.

KOPSUFUNKTSIOONI TESTIMINE PEREARSTI VASTUVÕTUL.

 Õhupuudus, hingematmistunne, pikaajaline köha, kiuned rinnus- need on üsna sagedased vaevused perearstitöös. Kroonilised kopsuhaigused on tänastes arenenud riikides surmapõhjustena 4. kohal. Leviva suitsetamise, õhusastatuse, keskkonna ja toiduallergeenide leviku tulemusel ennustatakse nende leviku kasvu ja muutumist 3. surma põhjustavateks haigusteks 15 a pärast. Ülioluline on, et patsiendi eelkirjeldatud vaevus saaks kiiresti selgituse ja ka põhjendatud ravi. Artiklis antakse ülevaade kahest kopsufunktsiooni testimise võimalusest: tippvoolumõõtmisest ja spiromeetriast ja ka mõned praktilised näited.

SÜVAKÄSITLUS ESMASEL VASTUVÕTUL  

Artiklis tutvustatakse süvakäsitluse ideed- see hõlmab kõike selle rakendamist mida eeltoodud artiklid kirjeldavad. Selle kõrval on oluline tervisekeskuse meeskonnatöö. Meeskonda kuulub perearsti kõrval velsker, taastusravi-terviseõde, koduhooldusõde, sotsiaaltöötajad. Omavahel suheldes omame teavet kõigist abivajavatest patsientidest ja saame pakkuda parima võimaliku abi. Artiklis esitatakse süvakäsitluse praktiline tutvustus täiesti tavalise tööpäeva näitel. Lõppsõnas on esitatud kokkuvõte paariaastasest koostööst dr.Annika Alasooga, ajakirja "Moodne Meditsiin" tollase  toimetajaga. Artikkel ilmus detsembris 2004.

Röntgendiagnostika perearsti praktikas.

Maailma perearstide konverentsi teesid Orlandos, USAs, 13-17.10.2004. Eestikeelne tekst.

Ravimid suitsetamisest loobumisel.

Patsiendi infomaterjal plaastritest, närimiskummist ja meeleolu toetavatest preparaatidest. Kasulik suitsetamisest loobujatele !

Vererõhu ööpäevane monitooring perearsti praktikas.

Eesti Sisearstide Seltsi konverentsi teesid, 24.05.2003 Tartu.

Koormusuuringud perearsti praktikas.

Kirjutises antakse ülevaade perearsti praktikas teostatavatest põhilistest koormusuuringutest, nende näidustustest ja metoodikast. Sekka ka mõned näited, kuidas on testi tulemus mõjutanud patsiendi edasist käsitlust. Artikkel ilmus ajakirjas " Perearst" Mai 2005 ( .pdf 0,5 MB)

Erinevad koormusuuringud, protokollid.

Mõned näited teostatud koormusuuringute arhiivist. Muudetud on uuritava nimi. Väljaarvatud "Eurofit" test  pro autore. ( .pdf 27 KB)

ALKOHOLIGA SEONDUV. TÕSISEM KUI OSKAME ARVATA (.pdf 335 kB)

Tänapäevase arenenud ühiskonna peamiste probleemidena esitatakse narkomaaniat, HIV-nakkust, ka ülekaalulisust, liikumisvaegust, teisalt jälle liiklus- ja tuleõnnetusi. Tihtipeale jäetakse märkimata alkoholi kuritarvitamisest tulenevad terviseprobleemid. Räägitakse küll alkoholi mõjust selle tarvitaja kehale: maksale, südamele, veresoontele ja närvisüsteemile, kuid hoopis harvem proovitakse vaadelda alkoholi kuritarvitaja lähikondlaste terviseprobleeme. Seda on ka raske teha, sest puuduvad üheselt kasutatavad mõõdupuud ning alkoholiprobleeme varjatakse kiivalt, nii kuritarvitaja enda kui tema lähedaste poolt kuni viimase piirini. Artiklis on esitatud rida mõtteid ja ka mõned lahendused mis on kogunenud aastgatepikkuse tööga maapiirkonnas.

VALVEARSTINA PÄRNU HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONNAS

Tehes igapäevast perearstitööd, võime end tabada ühel hetkel mõtisklemas: “mitmeprotsendilised” arstid me ikka oleme. Mittemeditsiiniline töö; praksise majandamine; igapäevane sekeldamine; patsientide probleemide lahendamine, mille seos meditsiiniga on mõtteline; patsientide kordineerimistegevus ja tee sillutamine X osakonda või Y konsultatsioonile. Tahame või mitte, kuid meie arstlik pädevus hakkab üha enam taanduma. Kui ühel hetkel pöördub vastuvõtule patsient, keda võiks nimetada “ päris haigeks” siis katsume ka tema kuhugi suunata.

RANDMEKANALI SÜNDROOM. ÜLEVAADE, RAVIVÕIMALUSED, PEREARSTI KOGEMUS (pdf.28kB)

Randme- ehk karpaalkanali sündroom on enam levinud kompressioonneuropaatia.  Seisund tekib survest n.medianus`sele selle läbimisel karlpaalkanalis.Artiklis andakse põhjalikum ülevaade seisundist, selle diagnostikast lähtudes esmatasandi vajadustest ja võimalustest. Esitatakse ka siinkirjutaja 3 aasta kokkuvõte randmekanali sündroomi süsteravi tulemustest, ülevaade patsientidest. Artikel ilmus ajalehes

"Meditsiiniuudised" jaanuar 2007

PNEUMOONIA PEREARSTIPRAKTIKAS (.pdf 0.9 MB)

Ettekanne toimus 08.03.2007 Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Auditooriumiks Tartu ja Lõuna-Eesti perearstid. Teisteks lektoriteks prof. Alan Altraja ja dr.Tõnis Karki. Ettekandes antakse ülevaade pneumoonia esinemisest perearstitöös, täpsemalt ajavahemikul 01.01-06.03.2007 12 juhtu. Neist 2 avalduvad kliiniliselt kui "tüüpilised" ägeda alguse, kõrge palvaiku ja kuulatlusleiuga. 10 juhul aga on tegemist atüüpilise haigusvormiga, kliinik tagasihoidlik, kuid esineb märkimisväärne leid rindkere röntgenogrammil. Raviks valitud atüüpilise infektsiooni korral klaritromütsiin, klassikalise haiguspildi korral amoksitsilliin-klavunaat. Kõigil juhtudel raviefekt hea. Nimetatud ajaperioodil avastatud rindkere röntgenogrammi alusel esmane kopsukasvaja 67 a mehel, kes suunatud edasi täpsustavateks uuringuteks-raviks. Lühiülevaade ka võimalustest pneumoonia ennetuseks perearstitöös, selleks on sihtrühmade gripiviiruse ja pneumokoki vastane vaktsineerimine.