SUITSETAMISEST

Teekond suitsuvabasse ellu


esikaan1.gif (52105 bytes)

Koostaja:

Matz Larsson
Örebro Keskhaigla Kopsukliiniku abiülemarst
Ühingu "Arstid tubaka vastu" juhatuse liige



"Süütan nüüd oma esimese sigareti ja... tõmban
neid siis veel nii umbes 300 000!"

Nii te kindlasti ei mõelnud, kui läitsite oma elu esimese sigareti. Mis sundis teid suitsetamist jätkama? Sõltuvus nikotiinist? Harjumuse jõud? Mingid teised tegurid?
Käesolevast kirjutisest leiate teadmisi ja hulga praktilisi näpunäiteid alustamaks vaevarikast, kuid siiski võimalikku teekonda suitsuvabasse ellu.


Miks sai minust suitsetaja?

Suitsetamisega alustatakse enamasti teismelisena. Ajendiks on tihti uudishimu, sõprade surve või soov näida vanemana. Nooruses otsitakse uusi elamusi ja põnevust, tuleviku terviseriskidele siis ei mõelda. Põnevus ja uued elamused on tähtsamad. Noori ahvatlevad reisid. Mitte ainult tavalised reisid, vaid ka "põgenemine", olgu kas või narkootikumide abiga. Õnneks on enamik narkootikume keelatud ja raskesti kättesaadavad. Sigarette leidub aga igas kommikioskis. Suitsetavad vanemad sõbrad, vahest iseoma vanemadki. Ja "kui suitsetavad nemad, siis ei saa see ju olla väga kardetav."

lk3a.gif (9862 bytes)

 

 


Paljud nn. pühapäevasuitsetajad veavad iseennast
alt. "Pühapäevadeks" tikuvad muutuma kõik päevad!


 

Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavaid aineid.

Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust, seostatakse seda näiteks peo õhkkonnaga. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamooodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pika aegne sõltuvus. Pühapäevareisist võib saada reis igavikku. Reis, mille olete nüüd otsustanud katkestada. Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks, kui kangete narkootikumide tarvitamise lõpetamist. Ei piisa lihtsalt ühest "katsetusest." Teil tuleb langetada otsus. See aga nõuab nii vaimset kui ka puht praktilist ettevalmistust.

lk2_3a1.gif (31808 bytes)lk2_3b1.gif (15498 bytes)
Kui kaaslasteks on nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus juhivad
sigaretid teie elu ja suitsetamine haarab teid täielikult oma võimusesse.

 

Põhjalikud teadmised tubakast suurendavad motivatsiooni ja kergendavad suitsetamisest loobumist.

Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on tähtis teada, mis sunnib teid suitsetama. Piltlikult väljendades on nikotiinisõltuvus see "vedur", mis paneb kõik edasi veerema.
Tubakasõltuvus koosneb kahest osast:
1. Nikotiinisõltuvus
2. Suitsetamisharjumus

 

Suitsetada või mitte suitsetada?

Siin on kirja pandud mõned argumendid nii suitsetamise poolt kui ka vastu.
Täiendage neid omapoolsete arvamustega.

* Rahustav mõju * Sõltumatus * Reibas enesetunne
  Mõju tervisele:
Mõju perekonnala ja sõpradele:
* Lakkab pereliikmete passiivne suitsetamine
* Innustus teistele suitsetajatele
* Hea eeskuju lastele



Miks on nii raske suitsetamisest loobuda?

Nikotiin on tugev sõltuvuse tekitaja. See oleneb ajus paiknevates nn. nikotiiniretseptoritest:
- mis võtavad vastu keemilisi signaale;
- mis on ajus olemas juba enne, kui aju on olnud kontaktis nikotiiniga;
- mille arv harjumussuitsetajatel suureneb, sest on vaja suuremat nikotiiniannust, et tagada naudinguaisting;
- mida ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida, vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele;
- mis paiknevad aju neis pirkondades, mille ülesandeks on reguleerida tundeelu, motivatsiooni ja rahultatus tunnet.

Nikotin toimib inimeste stressi sumbutajana. Suitsetaja "ohjeldab" oma hingeelu ja saab lühiajalist abi stressi talumiseks. Kahjuks on "ohjad" määritud arseeni, kaadmiumi, vingugaasi ja 4700 teise ainega.


Kas olete "preemiasuitsetaja”?

Suitsetajate nikotiini sõltuvus on erinev. "Preemia suitsetajatel" läheb vaja väiksemaid nikotiiniannuseid ning nad ei koge ärajääma nähte nikotiini kadumisel organismist. Sigarett muutub tasuks igava ja pingutava töö eest. Sigaretist saab lõõgasti või vahend puhkehetke mugavaks muutmiseks. Pikapeale võib palju olukordi saada põhjuseks "ühe mahvi tõmbamisele".

lk4-5a.gif (34734 bytes)

Sinu valik on suitsuvaba elu


Kas peate suitsetama, et vältida ärajäämanähte?

Nikotiini otsene toime organismi on lühiajaline. Ärajäämanähud mis seisnevad peapöörituses ja -valus, väsimuses, keskendumisraskustes, ülemäärases higistamises, külmavärinates, unehäiretes, suurenenud söögiisus ja eelkõige tugevas suitsuhimus, ei pruugi tekkida kõigil inimestel.

Ärajäämanähud
- viitavad tugevale nikotiini sõltuvusele,
- on kõige hullemad esimesel nädalal, kaovad aja jooksul ( päevade või kuudega),
- neid võib leevendada nikotiini aseainete kasutamisega.


Arvestage välja oma nikotiini sõltuvuse aste ( Fagerströmi astmestik)

1. Mitu minutit pärast ärkamist tõmbate päeva esimese sigareti Punktid
5 minuti jooksul 3
6-30 minuti jooksul 2
31-60 minuti jooksul 1
hiljem 0
2. Mitu sigaretti päevas suitsetate (keskmiselt)?
vähem kui 11 0
11-20 1
20-30 2
enam kui 30 3
3. Kas teil on raske loobuda suitsetamisest kohtades, kus see on keelatud (näiteks kinos, lennukis jne.) ?
ja 1
ei 0
4. Millisest sigaretist on teil kõige raskem loobuda?
esimesest hommikul 1
mõnest teisest 0
5. Kas suitsetate hommikuti rohkem kui ülejäänud ajal päevast?
ja 1
ei 0
6. Kas suitsetate, kui olete nii haige, et peate jääma voodisse?
ja 1
ei 0
Summa

6-10 suur punkdide arv näitab tugevat nikotiini sõltuvust. Teil on raske suitsetamises loobuda. Kaaluge võimalust tarvitada nikotiini aseainet.

4-5 suitsetajate keskmine sõltuvusaste. Tuleks võidelda nii nikotiini sõltuvuse kui ka suitsetamisharjumuse vastu.

0-3 madal punktide arv naitab, et määravamad tegurid on harjumuse jõud ja kaaslaste mõju.

Nikotini aseaine on oivaline abinõu eeskätt tugeva nikotiinisõltuvuse korral. Nikotiini aseained ei korva nõrka motivatsiooni ja psühholoogilist ettevalmistamatust. Nikotiini aseaine koos suitsetamisega võib põhjustada nikotiini mürgistuse.


Suitsuvaba elu võib alata

A. Lugege käesolev trükis korralikult läbi. Mõelge suitsetamise poolt- ja vastu argumentidele ning tehke omaltpoolt täiendusi 4. leheküljel. Kas olete küllalt motiveeritud? Alles siis, kui vastus on jaatav, on aeg tegutseda.

B. Määrake sobiv päev suitsetamisest loobumiseks.

C. Vaimse ettevalmistusega on otstarbekas alustada mõni nädal enne suitsetamisest loobumist. Pidage mõne päeva vältel päevikut suitsetatud sigarettide kohta. Kirjutage üles kellaaeg, koht ja olukord, millal suitsetate ning suitsuhimu suurus enne sigareti läitmist.
Tähistage suitsuhimu R, r, (r) ja 0 abil. R- tähendab maksimaalset, r- keskmist, (r)- vähest suitsuhimu ning 0- näitab suitsuhimu puudumist. Päeviku pidamine on hea vahend oma suitsetamisharjumuste tundma õppimiseks ( näit. millisest sigaretist on kõige raskem loobuda?) Suitsetamisest loobumisel on kõige otsustavam tegur teie motivatsioon.

D. Rääkige oma otsusest kõigile sõpradele. Vahest soovib teiega keegi liituda?

E. Kasutage nikotiini aseainet, eriti kui teil on kõrge punktide arv nikotiinisõltuvuse astmestikul. Kui kahtlete, küsige nõu oma arstilt.

F. Visake minema sigaretid, tuhatoos, tuletikud jms.


Harjumusest vabanemine nõuab kujutlusvõimet ja head ettevalmistust.

Suitsetamine seostub tihti teatud olukordade ja meeleoludega. Siin on toodud mõned kriitilised olukorrad koos vastuabinõudega.

Hommikul tõustes.
Alustage päeva veidi teisiti. Näiteks einestage voodis, võtke ette jalutuskäik või hoopis tõuske hiljem.

Pärast sööki.
Lahkuge lauast niipea kui olete söönud, peske nõud, minge jalutama.

Kohvi joomine.
Vältige täielikult või jooge kohvi kohtades, kus ei suitsetata.

Telefon.
Tõstke see korteris kohta kus ei suitsetata.

Televisioon.
Piirake või vältige televiisori vaatamist. Paigutage televiisor teise kohta.

Alkohol.
Alkoholi tarvitamine kutsub sageli esile soovi taas suitsetada. Esimestel kuudel on soovitav alkoholist loobuda. Vältige ka koosviibimisi, kus suitsetatakse.

Auto.
Ärge suitsetage autos ise ega lubage seda teha teistel!

 

lk7a.gif (10349 bytes)

 

 

Kohv, alkohol ja pingeline töö
on sagedased põhjused " tagasilöögiks."

 


Kuidas saavutatut kindlustada?

Varuge kannatust
Rahutus, ärevus, tusatunne on reaktsioonid, mis võivad esineda pärast suitsetamise lõpetamist. Oranism lihtsalt vabaneb sel ajal mürgist. Ärajäämanähud taanduvad iga suitsuvaba päevaga. Vaevustevabad perioodid pikenevad järjest.

Pidage meeles
Veel mitu kuud ja isegi aastaid pärast suitsetamise lõpetamist võib teatud olukordades tekkida tugev suitsuhimu. Olge valmis enesesisestuseks, oma motivatsiooni kinnitamiseks, näit. "mina olen tugevam...". Viivitage sigareti süütamisega! Jooge vett! Hingake sügavalt! Eelistage alati nikotiininärimiskummi sigaretile!

Tähendage muudatused üles
Asendage sigaret pliiatsiga- päeviku pidamine distsiplineerib. Esimestel kuudel võiksite näiteks köögikalendris ristikestega ära märkida iga suitsetamisvaba päeva.

Lubage endale midagi kaua igatsetud
Suitsetamisest loobumine on üks olulisemaid muudatusi teie elus. Tasuks saate hea tervise, parema majandusliku olukorra ja palju teisi hüvesid. Aga sihi saavutamiseks võite vajada ka väikest preemiat. Leiutage toredaid vabaaja veetmise viise, eeskätt selliseid, millega kaasneb liikumine. Nautige seda, et maitse tunne taastub ja lubage endale midagi eriti head. Vältige aga lohutussöömist, eriti maiustusi ja magusaid jooke. Sööge puu- ja köögivilju - need on energia vaesemad ning leevendavad suitsuhimu.
Avage pangas "tubaka konto", kuhu igal kuul kannate summa, mille varem kulutasite sigarettidele. Aasta jooksul talletatud rahast võite kindlasti osta midagi, mida olete ammu igatesnud.

 

lk8-9a.gif (34258 bytes)


Leidke argumente suitsetamisest vabanemisest!

Järgnevatel lehekülgedel toome ära lõigu tubaka kohta, mis võib suurendada motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks ja soovi jääda mitte suitsetajaks. Kuigi riskitegurid võivad tunduda uskumatud, on teadmised suitsetamise mõjust tervisele tõesed. Haiguste loetelu mis otseselt või kaudselt on tingitud tubakast võib esile kutsuda masenduse. Aga olukorda võib ka teisest küljest vaadata - mõelge, kui paljusid riske ja ebameeldivusi on võimalik vältida.


Mis juhtub organismis pärast suitsetamisest loobumist?

20 minuti möödudes
Vererõhk ja pulss lähenevad normaalsele tasemele. Sõrmed ja varbad muutuvad soojemaks.

8 tundi hiljem
Vingugaasi sisaldus veres väheneb ja hapniku sisaldus taastub.

1 ööpäeva möödudes
Risk südamelihase infarkti tekkeks on juba kahanenud.

2 ööpäeva möödudes
Haistmis- maitsmismeel on paranenud.

1-12 kuud hiljem
Taastub hingamsteede ripsepiteel, röga liigub üles poole ja hingamisteed saavad puhtamaks, köha väheneb samuti ka nakkuse risk. Te muutute erksamaks. Paraneb vereringe. Teil on kergem jalutada. Verehüübe ( tromboosi) risk kahaneb ja ühe aasta pärast on suitsetamisest tingitud risk südamelihase infarktiks vähenenud poole võrra.

5 aastat hiljem
Oluliselt on vähenenud ajuinfarkti oht, kopsu-, kurgu- ja söögitoruvähi risk on kahanenud poole võrra.

10 aastat hiljem
Kopsuvähi risk on peaaegu sama madal kui mittesuitsetajatel. Sama kehtib suuõõne-, kurgu-, söögitoru-, kusepõie-, neeru- ja kõhunäärmevähi riski kohta.

15 aastat hiljem
Südame isheemiatõve risk on nii sama suur kui mittesuitsetajatel.


Suitsetamine mõjutab...

Valige välja need argumendidsutsetamise vastu, mis tunduvad teie jaoks olulised.

Tervis ja välimus

  • halb hingeõhk
  • kollased hambad
  • külmad sõrmed ja varbad
  • igemete vigastused, hammaste väljakukkumine
  • kurgu- ja kaelavalud
  • sagedased hingamisteede nakkused
  • köha
  • hingeldus
  • enneaegsd kortsud
  • kuivad ja elutud juuksed

Elustiil

  • Suitsetamisharjumus tähendab piiratud vabadust - teid kontrollivad sigaretid
  • Segav tegur seltskonnas, suhtlemisel

Haigestumisrisk

  • 40-ndates eluaastates on suitsetajatel 4-5 korda suurem oht haigestuda südamehaigustesse
  • 6 korda suurem kopsuemfüseemi risk
  • 10-20 korda suurem võimalus haigestuda kopsuvähki
  • keskmiselt 7,5 aastat lühem eluiga

Majanduslikud kaalutlused

  • Minu väljaminekud sigarettidele päevas on ... krooni. (korrutades 365-ga =aastakulu)
  • arsti- ja hambaravikulud on suitsetajatel keskmisest suuremad
  • haiguse tõttu töölt puudutud päevade hulk on sutsetajatel keskmisest suuremad
  • kui suitsetate autos, on selle edasimüügi hind väiksem kui mittesuitsetaja auto omal

Suguelu ja viljakus

  • hormoonsed rasestumisvastased vahendid (antibeebipillid) pole suitsetajatele soovitatavad
  • nii meestel kui naistel kahaneb viljakus
  • potentsiprobleemid
  • varasem klimakteerium
  • suureneb oht haigestuda emakakaelavähki

 

lk10a.gif (31458 bytes)

Kui sigaretid leiutataks praegu, ei lubataks neid
kindlasti müüa. Ometi võime neid osta igast kioskist


Suitsetamisest loobumise korral...

paraneb füüsiline vorm 15% võrra, tugevnevad lülisammas ja luustik.


Kui alustasite suitsetamist hiljuti...

on praegu kergem loobuda.

Kui teil on suguvõsas esinenud vähktõbe või südamehaigust...

suureneb risk teie puhul veelgi.

Kui olete lapsevanem ja loobute sutsetamisest...

olete heaks eeskujuks oma lastele, neil väheneb oht haigestuda allergilistesse ja nakkushaigustesse.

lk11a.gif (24928 bytes)

Suitsetada madala tõrvasisaldusega sigarette
on sama hea, kui sõita vastu kaljuseina 110-kilomeetrise
tunnikiiruse asemel 100 kilomeetrise tunnikiirusega.


Fakte tubaka kahjulikkusest

Tubakasuits isaldab u. 4700 keemilist ainet. Piisab, kui teada nikotiini, tõrva, vingugaasi (süsinikmonoksiisdi), benseeni, formaldehüüdi, ja akroleiini. Tõrv on komplekssegu aromaatsetest süsivesinikest, sisaldades selliseid aineid nagu nitrosoamiinid, aromaatsed amiinid, benspüreen, millest mitmed on tugeva vähkitekitava toimega.
Nikotiin on väga kergesti sõltuvust tekitav aine. Suitsetamine avaldab mõju kõigile elundsüsteemidele.
Arstide andmetel on Rootsis umbes 10 000 surmajuhtu aastas tingitud suitsetamisest. Vähemalt 20% vähijuhtude põhjuseks on samuti suitsetamine.


Suitsetamise kahjulikkus sõltub järgmistest teguritest:

  1. Tubaka liigist (suitsutubakas või nuusktubakas). Ei ole olulist vahet madala tõrvasisaldusega või tavaliste sigarettide vahel. Madala nikotiinisisaldusega sigarettide puhul tõmmatakse suitsu sagetamini ja sügavamale kopsu, et saavutada organismile harjumuspärast nikotiinitaset.
  2. Suitsetamisviisist (kas tõmmatakse kopsu või mitte).
  3. Vanusest, mil alustati suitsetamist.
  4. Suitsetatud aastatest.
  5. Pärilikest teguritest.
  6. Nikotiini koostoimest teiste ainetega. Risk mitmekordistub radooni ja asbesti lisandumisega. 

 

lk1213a.gif (67723 bytes)

Üks sigarett pärast mõneaegset tubakast loobumist kujutab endast tarbetut riski.
Ühest sigaretist saab kergesti kaks, kahest kolm jne. Tehtud eksitus pole veel põhjuseks
suitsetamise taas alustamiseks. Koguge jõudu, ärge süüdake järgmist sigaretti!

 

 

Kuidas vältida kaalutõusu?

Suitsetamisest loobumisega kasnevad teatud muutused ainevahetuses. Tuleb arvestada, et pärast suitsetamise lõpetamist kulub esialgu 200 kilokalorit päevas vähem. Kui te ei taha leppida paarikilose kaalu tõusuga, piisab kui süüa päevas üks võileib vähem või teha viie kilomeetrine jalutuskäik, naistel peaks aitama ka kolmest kilomeetrist. Stefan Rössneri väitel, kes on dietoloogia professor Karolinska haiglas Stokholmis, peaks selleks, et liigkaalust tingitud riskid ületaksid suitsetamisest tingitud riske, kaalus juurde võtma 70 kilogrammi. Murettekitava kaalu tõusu korral võiks soovitada liitumist kaalujälgijatega.

 

lk13a.gif (7259 bytes)

Lõõgastumine annab teile jõudu
oma eesmärgi saavutamiseks.

 


Aidake ka noortel loobuda suitsetamisest

Kui te ei suitseta, olete heaks eeskujuks teistele, eriti noortele.

 


Tere tulemast, suitsuvaba elu!

Martz Larsson
Mari Meren


lk14a.gif (42727 bytes)lk15a.gif (34710 bytes)


Suitsust priiks

Kes tõesti tahab suitsetamist maha jätta, sellel see ka õnnestub. Iseasi, kas esimesel, teisel või kolmandal katsel. Keskmiselt teeb suitsetaja kolm-neli katset loobuda, enne kui temast lõplikult mittesuitsetaja saab, teab dr Ülle Ani, kes Tartu Kopsukliinikus nõustab suitsetamisest loobujaid.

Loobuda tahaks kaks kolmandikku

Emori andmed näitavad, et päris kindlalt sooviks suitsetamisest loobuda umbes kaks kolmandikku Eesti ligi poolest miljonist suitsetajast. Kuid kui küsida, kas nad oleks valmis seda tegema lähema poole aasta jooksul, väheneb loobuda soovijate arv. Kohe lähikuudel sooviks oma halvast harjumusest vabaneda 42% suitsetajatest.

Dr Ani kogemused näitavad, et esimesel katsel õnnestub suitsust priiks saada 35% üritajatest. Enamasti tuleb ikka kolm-neli korda proovida. “Seepärast me kunagi ei valmista inimest niimoodi ette, et nüüd üks kord proovid ja peadki jääma loobunuks,” räägib dr Ani. “Me jätame talle võimaluse hakata uuesti suitsetama ja tulla tagasi meie juurde.”

Suitsetaja köhib nagunii

Tartu Kopsukliinikus asuvasse suitsetamisest loobujate nõustamise kabinetti tulevad inimesed perearsti saatekirjaga. Suunamise põhjuseks on enamasti probleemid kopsudega.

Kas terved inimesed ei pääsegi nõustamisele? “Päris probleemideta pole ükski suitsetaja,” vastab dr Ani. “Ma ei tea ühtegi suitsetajat, kellel ei oleks köha või kes hommikuti pärast esimese suitsu tegemist ei köhiks röga välja. Või kui välja ei köhi, siis vähemalt tunneb, et miski hakkab kopsudes liikuma.”

Kõigepealt kontrollivad nõustajad, ega tulija mõnda raskemat kopsuhaigust ei põe. Seejärel määravad nad nikotiinsõltuvuse tugevuse ning vajadusel ka eeldatava psüühilise valmiduse loobumiseks – kuivõrd kindel on inimene oma loobumissoovis.

Sõltuvus nikotiinist või harjumusest

Nikotiinsõltuvuse jagavad arstid tugevaks, mõõdukaks ja kergeks. Suitsetajaid saab jaotada veel teistmoodigi: väga tugevalt nikotiinist sõltuvad ehk ahelsuitsetajad ning nö pühapäevasuitsetajad.

Ahelsuitsetaja peab kohe hommikul ärgates tõmbama esimese sigareti, järgmised kolm-neli suitsu teeb ta umbes veerandtunniste vahedega. Alles siis, kui veres on saavutatud nikotiini teatud kontsentratsioon, hakkab ta tõmbama sigarette umbes iga poole tunni järel, et kontsentratsiooni säilitada.

Pühapäevasuitsetaja jaoks pole niivõrd oluline nikotiini kontsentratsiooni säilitamine veres, tema sõltub hoopis harjumuspärasest tegevusest. Aastaid samasugust elustiili jätkates märkab ta tõenäoliselt ühel hetkel, et temast on saanud ahelsuitsetaja.

Kas ahelsuitsetajal on raskem loobuda? “Jah ja ei,” vastab dr Ani. Ahelsuitsetaja soov loobuda on enamasti kindel ja sellevõrra on tal lihtsam, pühapäevasuitsetaja tuleb vahel niisama proovima, ilma et ta oleks oma otsuses kindel.

Noori motiveerib pigem töö kui tervis

Pärast avalikes kohtades suitsetamist keelava seaduse jõustumist on suitsetajate nõustamise kabinetis hakanud käima rohkem inimesi. “Kui varem inimesed suvekuudel eriti ei tulnud, siis sel aastal seda muret küll pole,” sõnab dr Ani.

Loobujate motiivid on väga erinevad. Nooremaid inimesi mõjutavad loobuma sageli peresuhted, eriti siis, kui perekonda on last oodata.

“Rääkida noorele inimesele, et ära suitseta, see on ohtlik su tervisele – see ei mõju,” teab dr Ani. Tema hinnangul on nooremale rahvale tervisest palju mõjuvamaks motiiviks töökohad, kus eelistatakse mittesuitsetajaid.

Vanemaealiste loobuda soovijate peamine motiiv on tervis. Eriti, kui on juba tekkinud tervisehädad: südamelihase infarkt, südame isheemiatõbi, õhupuudus, kõrge vererõhk. “Neid hädasid on väga palju, mis suitsetamisega kaasnevad,” tõdeb dr Ani. Paraku annab tervis tunda alles siis, kui inimene on juba aastaid suitsetanud. Sealjuures pole vahet, kas tõmmata nö väikese nikotiini sisaldusega ehk lahjasid sigarette või mitte.

Lahja sigaret on illusioon

Numbrid on sigaretipaki peale kirjutatud arvestusega, kui palju peaks inimese verre nikotiini imenduma. Just nimelt – peaks, sest kõik sõltub sellest, kuidas suitsetada.

Dr Ani räägib, et on olemas nö suitsuaparaadid, millega saab mõõta, kui palju omastaks inimene nikotiini “standardse” ja tugevama intensiivsusega suitsetades. Vahe on selles, et ühel juhul tõmbab aparaat sisse 300 ml ja hoiab tossu sees 4 sekundit, teisel juhul tõmbab sisse 400 ml ja hoiab 4,4 sekundit.

“Standardse” suitsetamise korral saadakse tõesti tulemused, et selle paki sigarette tõmmates saab inimene nikotiini 0,2 mg. Sõltuvalt suitsetamise intensiivsusest võib inimene samu sigarette tõmmates saada nikotiini isegi üle 1,2 mg.

“Arvestada tuleb, et inimene pole aparaat, kes kogu aeg standardselt suitsu sisse tõmbab,” nendib dr Ani. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on juba alustanud võitlust selle nimel, et suitsupakkidelt kaoksid nikotiini ja tõrva sisaldust näitavad numbrid. “Et inimesed ei satuks eksitusse,” lisab dr Ani.

Mitte ebaõnnestumine, vaid kogemus

Kui inimene proovib suitsetamist maha jätta, aga see ei tule esimesel katsel välja, ei tohiks seda võtta ebaõnnestumisena. Vastupidi, seda tuleks võtta kui kogemust. “See on samm järgmise katse poole,” julgustab dr Ani. “See on loomulik, et alguses ei tule välja. Võibolla ka teisel katsel ei tule välja, aga vaja on endale kindlaks jääda ja võtta ette uusi katseid.”

Lisaks nõustamisele on suitsetamisest loobujate jaoks olemas teisigi abivahendeid alates spetsiaalsetest plaastritest ja nätsudest kuni tablettideni, mis aitavad kehakaalu tõusu ära hoida. Kellele mis abivahend paremini sobib, seda oskavad soovitada suitsetamisest loobujate nõustajad.

Hetkel tegutsevad suitsetamisest loobujate nõustamise kabinetid lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinikule ka Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna Järve Haiglas.


Karm, ent tõhus tee suitsu sõltuvusest priiks

Suitsetamisest loobumine on raske: suitsetajal on tekkinud habituaalne sõltuvus, esineb sõltuvuskäitumine (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni alusel: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, diagnoosikoodiga F 17, suitsetaja organism on muutunud sõltuvaks nikotiinist. Viimane on tugevat sõltuvust põhjustav aine; sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga.

Vaid üks suitsetaja kümnest, kes püüavad loobuda, suudab saada aasta möödumisel mittesuitsetajaks. Kasutades eri meetodit suitsetamisest loobumiseks, annab iga meetod 10% lisavõimalust jääda püsima mittesuitsetajana. Suitsetamisest loobumist võib proovida mitu. Katse luhtumisel tuleks aeg maha võtta, suitsetada 2-6 kuud ja siis uuesti proovida loobuda.

Erinevad meetodid suitsetamisest loobumiseks:

  1. nõustamine (individuaalne või grupis, telefonitsi, sõprade toetus)
  2. nikotiinsõltuvuse ravi (nikotiinasendusravi või nikotiinita tabletid)
  3. päevapealt loobumine
  4. sigarettide arvu järk-järguline vähendamine
  5. sigarettide tugevuse järk-järguline vähendamine
  6. depressioonivastane ravi
  7. muud (dieet, nõelravi)

WHO (Ülemaailmse Tervishoiu Organisatsioon) soovitab kasutada kombineeritult koos esimest kolme meetodit, vajadusel lisades ravi depressiooni vähendamiseks. Sellest juhindudes soovitavad ravi ka spetsiaalse väljaõppega Eesti arstid.

Soovitused patsiendile, kes ootab lühinõuandeid perearstilt.

  • Loobuge päevapealt, valides esimene suitsetamisvaba päev järgneva 2 nädala vältel. Kui lähiajal on oodata pidustust/sünnipäeva/üritust, kus niikuinii suitsetatakse, siis valige kuupäev 3 päeva peale üritust.
  • Suitsetamiseks jäänud päevade vältel muuta patsiendi arusaam suitsetamisest kui tavapärasest tegevusest - suitsetamiseks kui ebaharilikuks tegevuseks.
  • Ei tohi suitsetada millegagi tegeldes, suitsetamiseks võtta täiesti eraldi aeg. Näiteks autoroolis suitsetamise asemel tuleks auto peatada ja autost väljuda. Ka puhkehetkel puhata ja alles siis minna spetsiaalselt suitsetama.
  • Kirjutage, mida tunnete iga konkreetset sigaretti suitsetades.
  • Moodustada kodus suitsetamisvabad palad, järjest laiendada neid!
  • Asetage sigaretid, välgumihklid, tuhatoosid ebaharilikesse paikadesse.

Ravi NIKOTIINSÕLTUVUSE VASTU
Selleks on kaks võimalust

  1. nikotiinasendusravi (plaastrid, nätsud, inhalaator, ninapihusti, keelealused tabletid) kasutatakse tugeva ja keskmise (vajadusel ka kerge) nikotiinsõltuvuse korral alates esimesest tubakavabast päevast.
  2. tablettravi bupropiooniga (antidepressant, mis seoses pikendatud toimeajaga ei oma antidepressantidele iseloomulikku rahustavat efekti). Ravim ei sisalda nikotiini, tagab nikotiinsõltuvatel suitsetajatel närvisüsteemi vajaliku aktiivsuse ilma lisa nikotiinita

Nikotiinplaastrite kasutamine.

  • Saades punktisummaks 6-10, tuleb kasutada alates esimesest suitsetamisvabast päevast kõige tugevamaid nikotiinplaastreid 3-4 nädala vältel, seejärel keskmise tugevusega plaastreid 3-4 nädala vältel ja edasi kõige nõrgemaid plaastreid 4 nädalat (vajadusel võib kõige nõrgemaid plaastreid kasutada veel kuni 4 lisanädalat).
  • Saades nikotiinsõltuvuse tugevuseks 4-5 punkti, alustatakse asendusravi keskmise tugevusega plaastritega 3-4 nädala vältel, järgnevalt sama skeem, mis ülal kirjeldatud.
  • 0-3 punkti saamisel praktiliselt nikotiinsõltuvust ei esine, võib siiski kasutada 4 nädalat kõige nõrgemaid plaastreid.

Vajadusel võib kasutada ka nikotiinnärimiskummi, eriti hommikuti ärgates, kui tarvitatakse 18tunniseid "päevaplaastreid". 24tunniste "ööpäevaplaastritega" hommikune suitsunälg ei ole nii tugev.

Tablettravi (bupropiooniga) alustatakse nädal enne suitsetamisvaba päeva. Esimestel päevadel võetakse tablett päevas, alates 4ndast tablett hommikul ja tablett õhtul ning suitsetatakse (koos tablettide tarvitamisega 7 päeva); kaheksas tablettravipäev on alles esimene suitsetamisvaba päev. Tablettidega loobumisel tekib vähem vaevusi, kuna ravim võtab ära tugeva suitsunälja.

Esimesel suitsetamisvabal päeval:

  • leidke suitsetamisele asendustegevus - sportimine vm.
  • olge aktiivne, külastage mittesuitsetavaid sõpru, minge jalutama, kinno, teatrisse jne.
  • hoiduge närvilisest keskkonnast
  • pange ära kõik sigaretid, välgumihklid, tuhatoosid; asetage mööbel nii, et kaoksid ära kohad, kus te varem suitsetasite
  • pidage päevikut

Teisel suitsetamisvabal päeval - tuleb võidelda nikotiiniabstsinentsi vastu:

  • jooge vett 6-8 klaasi päevas
  • närvilisuse tekkimisel: hingake kopsud sügavalt õhku täis, hoidke mõned sekundid hinge kinni ja seejärel hingake rahulikult välja
  • tegelge spordiga, minge välja mittesuitsetajatega
  • närige suhkruvaba närimiskummi
  • hoiduge magusa söömisest
  • teadke, et kõik kaebused on mööduvad, ja näitavad organismi paranemist nikotiinsõltuvusest ülesaamisel
Ärajäämanähud tekkimise põhjus
peavalu, pearinglus suitsetades oli vererõhk kõrgem ja veres oli vingugaas, nüüd pole harjutud hapnikuga, tekib n.ö. värske õhu mürgitus
kuiv ärritusköha, suukuivus bronhiaalnäärmed ja süljenäärmed ei tooda rohket sekreeti
kõhuvalud, puhitumine, kõhukinnisus soolte talitlus muutub rahulikumaks, vältida maguse ja liigvürtsise toidu söömist
unetus, päeval unisus, raske kontsentreeruda aju peab ise hakkama saama ilma nikotiinita
söögiisu tõus, näljatunne suitsunälja keskus paikneb kõrvuti toidunälja keskusega

Kolmandal suitsetamisvabal päeval - pidage vastu!
Sel päeval hakkavad kõik suitsetamisest loobujad otsima endale ettekäändeid, et antud tegevusest loobuda.
Ettekäänded suitsetamise alustamiseks Vastulaused
vaid üks sigarett ühega algabki taassuitsetamine
ootan paremat aega praegu ON parim aeg
olen muutunud pahuraks läbikukkumisel tekkiv enesehaletsus muudab veelgi pahuramaks
muutun paksuks sport, liikumine, vähem magusat
võtan kergemad sigaretid tõmbate ahnemalt, sügavamale ja saate kätte ikka oma vajaliku nikotiini

Neljandal suitsetamisvabal päeval - õnnitlused ja soovitused järgnevaks
Te olete üle saanud kolmest kõige raskemast päevast!

  • vältige kriisimomentide tekkimist nii kodus kui tööl olles, "enne mõtle - siis ütle"
  • hoiduge alkoholist rangelt esimese 2 nädala vältel, järgneva 2 kuu vältel võite tarvitada väheses koguses alkoholi seltskonnas, kus keegi ei suitseta
  • olles lõpetanud ravi nikotiinplaastrite või tablettidega, koguge raha sigarettide arvelt, mis jäävad ostmata, arvutage oma säästud:
    mitu pakki sigarette suitsetasite ühe kuu jooksul suitsetasite sigarette, mille ühe paki hind on suitsetamisvabade kuude arv teie säästud
    Näit. 30 pakki/kuus 15.-/pakk 6 kuud 2 700.-

Juba 6 kuu vältel kogutud säästud võivad anda olulist tuge jätkata elu mittesuitsetajana



Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684