DIAGNOSTIKA KOONDÜLEVAADE

RÖNTGENDIAGNOSTIKA

RÖNTGENDIAGNOSTIKA

Röntgenseadmeks on mobiilne radiograaf 12P5. See on saadud vabrikupakendis Jõgeva Meditsiinieritehnika laost. Sarnane seade on olnud varemalt kasutusel aastaid TÜ Kopsukliinikus, Mustamäe Haigla IRO-s  ja Tallinna Pelgulinna Haiglas palatiröntgenina. Röntgenseadme lahutamatu osa on hajukirtefiltriga kassetistatiiv, mida saab vastavalt vajadusele kasutada röntgenlauana (ülesvõtted jäsemetest) kui püststatiivina( ülesvõtted rindkerest, nina kõrvalkoobastest, liigestest). Nähtava tulemuse- röntgenogrammi töötlus toimub ilmutusautomaadis. Tundub uskumatuna aga ajakulu valmis röntgenogrammi saamiseks on umbes 5 minutit, patsient ei pea selleks eraldi raviasutust külastama ja tulemus on võimalik kohe sobitada kliinilisse pilti.              

Röntgenseadme olemasolu võimaldab oluliselt enam aidata vastuvõtule pöördunuid, nii osutub võimalikuks jäsemetraumade, metalliliste võõrkehade, kauakestva väsimuse, palaviku, köha, ninahingamistakistuse, liigesvaevuse jt probleemide täpsustamine. Röntgenogramme on võimalik "digitaliseerida" ja nii saab neid saata e-postiga erinevate spetsialistide konsultatsiooniks. Siit on välja arenenud nn. meilikonsultatsioon, nii leiab aset 2-3 konsultatsiooni nädalas juhtivate spetsialistidega. Nii on osutunud võimalikuks vähendada pea poole võrra aega ja kannatustnõudvaid tavakonsultatsioone. Eriliseks pean koostööd radioloog dr.Kalvi Veileriga, ortopeed-traumatoloog dr.Aldin Talvinguga, nina-kõrva-kurguhaiguste spetsialisti prof.Mart Kulliga ja reumatoloog dr.Andres Pillega.

Seniste pingutuste märksõnadeks on KVALITEET JA KIIRGUSOHUTUS PATSIENDILE JA MEEDIKUTELE. Röntgenseade asub selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis, plii uikse taga. Töötava seadme korral süttib hoiatav tulikiri ja puldinupp asub u. 8 m kaugusel. Kiirgusfoon võrdub loodusliku fooniga.  Seadmega töötab radioloogiaõdede spetsialiseerumiskurusused läbinud velsker Eve Käär ja pilte hindab kõrgema kategooria radioloog dr.Kalvi Veiler Järvamaa Haiglast. Igal reedel saadame postiga möödunud nädalal teostatud röntgenogrammid koos saatekirjaga radioloogi konsultatsiooniks. Saatekirjal on esitatud andmed haigusest ja probleemist ning perearsti esmane interpretatsioon. Röntgeniarst vaatleb tavaviiisiliselt röntgenipilti, tutvub täiendavate andmetega ja langetab oma otsuse. Kvaliteedi tagamiseks on ka käimas huvitav koostöö: kolleeg hindab ka pildi kvaliteeti ja esmase tõlgenduse ühilduvust.

Nii röntgenseade kui kogu pildivalmimise protsess on tunnistatud Eesti Kiirguskeskuse poolt kvaliteetseks, seda kinnitab sertifikaat. Kiirguskoormus patsiendile on viidud tänu tundlikele filmidele-tugevdusekraanidele minimaalseks, näiteks on ekspositsiooniaeg rindkereülesvõttel 0,04-0,06 sekundit, vt. ka reziimid. Teadustööna on läbi viidud uurimus eesmärgiga hinnata perearsti pädevust röntgenogrammide esmasel hindamisel, selgus et perearsti ja radioloogi hinnang ühtib 94,5% juhtudest. Sellest valmis ka ettekanne Maailma Perearstide Kongressil, USA-s, Floridas, 13-17.10.2004. Röntgeniseadme ostust, kabineti rajamisest ja täpsema ülevaate saamisest igapäevatööst ja mitmetest mõtetest annab ülevaate artikkel "Röntgendiagnostika perearstipraksises- on see võimalik!?" ajakirjas "Moodne Meditsiiin".



ULTRAHELIDIAGNOSTIKA

Ultrahelidiagnostika ehk sonograafia on üks tänapäevase piltdiagnostika valdkonda kuuluv uuring. Seadme tööpõhimõte on järgmine: uuringt teostava arsti käes on andur mis asetatakse uuritavale piirkonnale. Andur toodab ultrahelilaineid mis sõltuvalt koe tihedusest ka erinevalt neelduvad, osa aga peegeldub andurisse tagasi. Seadmes olev arvuiti töötleb saadud infot ja konstrueerib ekraanil nähtava pildi. Teadaolevalt puudub ultraheliuuringul iinimkeha ja talitlust kahjustav toime, seetõttu võib seda ka päris julgesti teha. Huvitav on märkida, et ultrahelipilt erineb suuresti anatoomiaõpikuis nätuist, selle tõlgendamine nõuab teoreetilist ja praktilist väljaõpet. Öeldakse ka et niipalju kui on ultraheli teostavaid arste nii palju võib olla ka tõlgendusi, tõde on vaataja silmis. Olles perearst on võimalik kasutada ultraheliseadet teatud piirini, selle tunnetamine aga ongi kunst. Peab arvestama pädevust, võimalikku kasu ja kahju patsiendile kui on juhtumisi tegemist valepositiivse või valenegatiivse uuringutulemusega. Nii patsient kui kolleeg mõistavad hästi kui peale uuringut soovin, et spetsialist ütleks oma arvamuse või korraldan juba täpsemad uuringud antud haiguse kõige õigemas raviasutuses.

Kasutatav ultraheliseade kannab firmamärki "Mysono 201". Seade on täisdigitaalse pilditehnoloogiaga, see annab väga hea lahutusvõime. Tuginedes spetsialisti hinnangule näeb seadmega 95% sellest mida "näeb" suur statsionaarne ja 40 x kallim seade. Seade on ühilduv arvuti ja videomagnetofoniga, nii on võimalik reaalajas salvestada ka uuring hilisemaks konsuiltatsiooniks või andmiseks patsiendile mälestuseks. See vimane pakub suurt huvi rasedatele. On vaks vahet: kas noor ema-isa saavad näha hiljem ebamäärast liikumatut pilti või käsi-jalgu siputavat väikest imet teleekraanil. Sonograaf on samas portatiivne, vajadusel saab seda võtta kaasa koduvisiitidele kui juhtumisi haigel pole võimalik tulla vastuvõtule või sõita haiglasse.

Senise kogemuse põhjal õigustab ultrahelidiagnostika end täielikult. Igat oletust haiguse olemuse kohta on võimalik ka kohe ekraanil teha nähtavaks, patsient ei pea selleks eraldi raviasutust külastama või mis veelgi hullem ootama nädalaid vahel ka kuid järjekorras. Seadme olemasolu võimaldab aidata veelgi rohkem patsiente, täpsustada diagnoosihüpoteese ja viia ka läbi mõned raviprotseduurid. Teistel juhtudel aga on võimalik tõsise leiuga patsient suunata kohe kõrgema etapi raviasutusse. Sellega on väga rahul kõik: patsient, kolleegid ja muidugi ka perearst. Põhjalikuma ülevaate andmiseks ultraheliuuringust, patsientidest koos näidetega on ilmunud ajakirjas "Moodne Meditsiin" artikkel "Ultrahelidiagnostika perearstipraktikas".

Põhilised uuringuvaldkonnad on järgmised:

  • ÜLAKÕHUVAEVUS. Ultraheli leiuks võib olla sapikivid, sapiteede niverdumine või laienemine, kõhunäärme haigused
  • KESK JA ALAKÕHUVAEVUS. Sonograafiga saab kindlaks teha kõhuaordi aneurüsmi, neerude ja kusepõie haigusi. Kesk ja vanematel meestel omab seade suurt väärtust eesnäärme vasevuste diagnostikal.
  • SELJAVALU DIAGNOSTIKA. Enamikul juhtudel pärineb seljavalu kas selgroolüli ligeste, sidemete, närvijuurte või lihaste haigustest. Kuid mitte alati, küllaltki sageli võib olla vaevuse taga neerude haigus: neerupõletik, neerukivi, neerukasvaja või mingil põhjusel uriini äravoolutakistus. Neer on ultraheliuuringul suhteliselt lihtsalt jälgitav ja on vüimalik kohe saada asjas selgust.
  • RASEDUSE KAHTLUS. Inimloode muutub kõhuanduriga nähtavaks juba 7-8 rasedusnädalal. Nii on võimalik kiresti ja kindlalt diagnoosida rasedust. Ka on siinkirjutaja kogemuse põhjal iiveldust-nõrkust jm ebamääraseid vaevusi tundva teismelise või veidi vanema tütralapse üks esimesi uuringuid just ultraheli. Sagedamini kui tahaks on ka vaevustel nähtav põhjus....
  • EESNÄÄRME VAEVUSTE DIAGNOSTIKA. UUring on oliuline kesk ja vanemas eas meestel kuna võimaldab täpsustada eesnäärme mahtu, kuju ja struktuuri. Suurt tähtsust omab ka uriini hulga hindamine põies mis jääb sinna peale urineerimist
  • PÕLVEVAEVUSE DIAGNOSTIKA. Inimesel esinevatest liigesvaevustest tubli kolmandik pärineb põlvest. Üks võimalik valuallikas on nn Bakeri tsüst. Kollaka limaga täidetud põietaoline moodustis põlveõndlas. Seda ei ole alati võimalik katsumisel tunda ja tavaröntgenipildil ei ole see nähtav. Ka siin aitab ultraheli, hästi on jälgitav vedelikukogum lihaste vahel. Kohe saab rakendada ka ravi, esmalt punktsioon ja steroidi injektsioon, kui vaevus siiski ennistub järgneb operativne ravi
  • NAHAALUSE KOMBELDAVA MASSI DIAGNOSTIKA. Sõrmega katsudes tundub suurenenud lümfisõlm, rasvkoekasvaja, sidekoeline tihkend või vedelikuga täidetud õõs kõik sarnased. Ultrahelipildiga saab suurepäraselt eristada vedelikuga täitunud struktuuri ja plaanida vastava ravi.
  • KÕHUÕÕNE VEDLIKU DIAGNOSTIKA JA RAVI PLANEERIMINE. Patsiendi kõhu suurenemisel võib olla väga erinevaid põhjuseid. Üks neist on astsiit ehk vedeliku leidumine kõhuõõnes. Astsiit on arsti jaoks alati mingi teise haiguse tunnus. Kui on olemas kindel tunnus on võimalik asuda  ka põhjust otsima ja korraldada parim ravi. Sageli on nii, et vedelik koguneb endiselt kõhuõõnde, siis on ravivõtteks korduv nõelaga vedeliku eemaldamine. Nii vedeliku diagnoosimisel kui õige torkekoha valikul on ultraheli asendamatu. Nii saab aidata kodulähedases perearstikeskuses veelgi rohkem haigeid kes olles reeglina tõsises üldseisundis peaksid rändama erinevates raviasutustes.
  • RINDKERE ÕÕNE VEDELIKU DIAGNOSTIKA JA RAVI. Sarnasena kõhuõõnele võib vedelik koguneda mingi haiguse põhjusena rindkereõõnes. Ka siin kehtivad sarnased põhimõtted nii diagnoosimisel ja ravis. Õige torkekoha valik on äärmiselt oluline, nii väldime haiget asjatutest kannatustest või mis veelgi hullem: seisundi halvenemisest
  • OHUTU ULTRAHELILEIU JÄLGIMINE AJA JOOKSUL. Ultrahelidiagnostika levikul hakati üha rohkem leidma inimkehas moodustisi mis ei kujuta mingit ohtu tervisele kuid mida jälgida tasuks. Reeglina on  patsient väga mures kui kuuleb, et arst leidis tema neerus, põrnas või maksas tsüsti ehk augu. Ärevus leevendub kohe kui selgub, et tsüst pole suurenenud mitte millimeetritki. Sellise uuringu tegemine kõrgkvalifitseeritud spetsialisti ja kallihinnalise seadmega pole kindlasti mõtekas, kannatab haige kes vajab just spetsialisti uuringut ja suurema seadme võimalusi.



ELEKTROKARDIOGRAAFIA

See on uuring mille käigus tundlik seade registreerib südamelihase kokkutõmbel tekkivaid ülinõrku elektriimpulsse. Tänapäevsed seadmed registreerivad uuringu kas paberlindile või arvutiekraanile, varemalt toimus see filmilindile, täpselt sellele samale mis oli ka fotoaparaatides. Rahvas tunnebki seda uuringut seetõttu ka kui " südamefilmi tegemine". Uuringu ajaks pannakse patsiendi kätele ja jalgadele ja rindkerele elektroodid, need siis "vaatavadki" südamelihase tööd igast suunast. Elektrokardiograafia omab suurt tähtsust rütmihäirete, südamelihase verevarustushäirete, südamelihase suurenemise ja ka kopsuhaiguste diagnostikas. Arstitöö kuldse standardi juurde kuulub ka igal patsiendil, kes kurdab rindkere valu, pigistustunnet rinnus mis võib kiirguda õlga, selga või kätte teha ka elektrokardiogramm. Seda selleks, et teha varakult kindlaks tõsine südamehaigus: südamelihase infarkt. Igapäevatöös on kasutusel kaks erinevat elektrokardiograafi, üks pisem ja kergem koduvisitidel ja suurem diagnostikakabinetis. Seade peab olema uuringuks alati valmis, mingit õigustust ei ole olukordadele kus on "ootamatult" lõppenud paber või tühjenenud on seadme aku. Õigel ajal tegemata uuring võib viia ekslike otsusteni ja seda ei tohi arstitöös kuidagi lubada.



KOORMUSELEKTROKARDIOGRAAFIA

See on uuring mille käigus registreritakse südametegevusel tekkivaid elektrivoolusid suurema kehalise koormuse juures. Inimorganismi talitlusele on ju omane väga suur reserv, rahuolekus võib kõik olla korras, kuid muutused tekivad alles teatud koormusel. Koormuselektrokardiograafia omab suurt tähtsust südame isheemiatõve diagnoosimisel. Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi on südame veresoonte haigus mille puhul tekib südamelihasel suuremal koormusel töötades hapniku ja toitainete nälg. See põhjustab elektrokardiogrammil vastavaid muutusi ja nüüd saab plaanida järgnevaid uuringuid ja ravi. Muuseas omab koormuselektrokardiograafia ka suurt tähtsust patsiendi julgustamisel, kui uuringul selgub, et südame koormustaluvus on hea siis nii mõnigi kartlik ja liigutamist pelgav patsient saaks justkui elu juurde. Paraja koormusega liikumine aga on väga tähtis nii südamele-kopsudele-lihastele-liigestele kui ka meeleolule. Koormuselektrokardiograafia aluseks on elektokardiograaf ja veloergomeeter: seade mis võimaldab täpselt doseerida lihaskoormust. Koormiuselektrokardiograafiat saab teha mitmel viisil, igapäevatöös kasutame lihtsamat metoodikat, mille juures jälgime muutuste teket eletrokardiogrammil teatud koormustel. Uuring on teostatav esmasel vastuvõtul ja saadud tulemus kohe kasutatav edasise plaani koostamisel. Võimalusi on kaks: patsient jätkab senist ravi järgib antud soovitusi või toimub suunamine kõrgema etapi raviastusse täpsemateks uuringuteks, selleks on reeglina südame veresoonte uuring.



VERERÕHU ÖÖPÄEVANE MONITOORING

Vererõhumõõtmine on igapäevane arstitöö osa. Kuid olles saanud mõõtmistulemuse tekib kohe küsimus- kuivõrd see peegeldab vererõhuväärtusi väljaspool arstikabineti. Hästi on teada  vererõhu kõikumine ärevuse, hirmu ja pinge korral, arstijuures viibimine ei ole siiski patsiendile igapäevane tegevus. Ainus võimalus saada teada tõde on vererõhu registreerimine väljaspool arstikabinetti. Selleks on kaks võimalust: patsient mõõdab ise või vererõhku registreerib vastav seade. Eelistama peaks just viimast, saadud tulemus on kõige õigem, seda ei mõjuta patsiendi teadlik eelhäälestus. Seade on väike ja ei sega kuigivõrd patsiendi igapäevaseid toimetusi, isegi mitte und. Vajadusel saab patsient kaasa kirjaliku juhendi ja päeviku, kuhu saab kellaajaliselt registreerida enesetunde muutusi, käimasolevaid tegevusi ja ravimite võtmist. Enamjaolt ongi uuringu näidustuseks juhuslikult leitud vererõhu kõrgenemine seejärel raviefektiivsuse kontroll ja harvem madalast vererõhust tingitud vaevuste täpsustamine. Neist on kaks peamist patsientide rühma kellel võib olla : nn.valge kitli vererõhk ja püsivalt kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Vastuvõtu hetkel mõõdetakse küll sarnased vererõhuväärtused kuid erinevused tekivad ööpäevases vererõhuprofiilis. See annab aluse põhjendatud raviks-uuringuteks või lihtsalt selgitusteks.  Ilma uuringuta neid aga eristada ei saa kuidagi. Ööpäevane vererõhu monitooring on Tõstamaa Tervisekeskuses kasutusel juba üle 2 aasta, saadud on hulk huvitavaid andmeid. Neid üldistades valmis ettekanne Eesti Sisearstide Kongressile ja teine ettekanne  USA-s toimunud maailma perearstide konverentsil. Üheks huvipakkuvamaks tähelepanekuks on tõsiasi, et patsientidel kellel on vastuvõtul fikseeritud kõrge vererõhk ja vajaksid ka ravi siis pooltel neist on vererõhk nende igapäevamiljöös täiesti normaalne. Tuginedes ainult vastuvõtul mõõdetud tulemusele ja määrata ravi on tulemuseks patsiendi püsiv halb enesetunne, tasakaaluhäired ja oht kukkuda ja nii saada täiendavaid vigastusi. Ni patsiendi kui arsti rahulolu uuringuga on väga kõrge. Kellelegi ei meeldi tarvitada ravimeid ilmaasjata ( teadmine ise, hind ja kõrvalmõjud) kuid vererõhu kõrgenemine lühiaegselt isegi kuni 190/100 on normaalne. Uuringu lõppedes koostab arst protokolli ja trükib selle ka patsiendile välja. Sellel on fikseeritud keskmiselt 55 vererõhumõõtmise tulemused, arvutatud ööpäevane, päevane ja öine keskmine väärtus ja pulsisagedus. Uuringut on võimalik reeglina alustada kohe patsiendi esmasel vastuvõtul, seadme häälestamine, selgituste ja soovituste andmine ning esimene mõõtmistsükkel ei võta aega üle 5 minuti. Ajakirjas "Moodne Meditsiin" on ilmunud pikem kirjutis uuringust, selle näidustustest, esitatud on ka rida näiteid ning meditsiniökonoomiline hinnang. Igapäevatöös kasutatavad juhised  uuringu näidustusteks ja tulemuste tõlgendamiseks on esitatud käesoleva kodulehe ravijuhiste alalehel pealkirjaga "Vererõhu Holteruuring"



VERERÕHU-VERESOONTE TALITLUSE UURING

Sagedaseks vaevuseks esmatasandi arsti vastuvõtul on pearinglus, kukkumistunne, täpid silme ees, võtab jalust nõrgaks, kohin kõrvus jt. Nende vaevuste taga on tihtipeale veresoonte-vererõhu regulatsiooni häire. Rahulikult istudes võib patsiendi vererõhk olla ideaalne, kuid asendi muutes, näiteks tõustes istudest seisma või lamadest istuma võib vererõhk ootamatult langeda ja seda isegi 20-30 mm/Hg. Vaevus on häiriv nii noortel kui vanemaealistel. Neid patsiente konsulteerivad sageli mitmed spetsialistid, tehakse haiglauuringuid, kompuuteruuringuid-analüüse. Vaevus aga on liiga tavaline et sellele mõelda. Selgust aitab tuua lihtne test, arstide keeli nimetatakse seda ortostaatiliseks katsuks. Patsiendi vererõhku mõõdetakse lamades, siis istudes ja siis seistes. Registreeritakse vererõhu ja südame löögisageduse muutus. Andmed kantakse diagrammile, kust on võimalik täpsemalt teha järeldusi südame-veresoonkonna talitluse seisundist. Saadud tulemused on kõnelevad iseenda eest ja patsiendi ärevus-nõutus on kui käega pühitud. Ebameeldiva vaevuse põhjus on selgunud.



PEF MEETRIA

Uuringu lühend on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest peak expiratory flow meter. Äraseletatiult see tähendab väljahingatava õhu kiiruse määramist järsul väljahingamisel. Uuring on lihtsalt teostatav vastuvõtu käigus, ajakulu koos patsiendi õpetusega 1-2 minutit. Uuringu näidustuseks on õhupuudushood, raskustunne väljahingamisel, kiuned-urinad hingamisel jm. Kui uuringu tulemusena saadav number on väiksem normist on arstil alust kahtlustada astmat või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Kui patsiendil on astma diagnoositud on uuringuga võimalik hinnata ravi efektiivsust ja otsustada edasise raviplaani üle. PEF meeter on väike seade mida võib anda ka patsiendile koju kaasa kasvõi paariks päevaks eesmärgiga täpsustada patsiendi hingamistalitlust ööpäevaringselt. PAtsient registreerib seadme näidud päevikusse ja nii on arstil selge ülevaade hingamisfunktsioonist. On ka juhtunud, et täpsemal uuringul-spirograafial saadakse normileid kid diagnoosi kahtluse kinnitab just patsiendi poolt registreeritud ööpäevane PEF meetria.



 

OTOSKOOPIA

Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade kuulmekäigu, trummikile ja sellest läbikumenduvate kuulmeluukeste seisundist. Otoskoopia on üks osa kõrvauuringutest, selle alusel saab diagnoosida ägedat või kroonilist keskkõrvapõletiku, kõrvavaiku, võõrkeha jm seisundeid. Ägeda keskkõrvapõletiku paranemisel jälgitakse punetava ja pingul trummikile normaliseerumist, kui midagi ei kulge päris nii nagu vaja saab käigult muuta edasist käsitlust.



LARÜNGOSKOOPIA

See on uuring mille käigus vaadeldakse patsiendi kõri, täpsemalt häälepaelu, nende liikumist, kõripealise kõhre liikumist võimalusel ka hingetoru. Vaevused mis viivad arsti mõtte kõriuringule on häälekähedus, kipitus-põletustunne, tükitunne jt. Uuringul hinnatakse limaskesta seisundit, proovitakse silmaga tabada ka kõike haiguslikku: võõrkehasid, häälepaelte muutusi, limaskesta värvimuutusi, turset ja paksendeid, kõrivalendiku ahendavaid haigusi jt. Protseduur on lihtsalt teostatav ühe ja sama vastuvõtu käigus ja ka tulemus on koheselt rakendatav edasise plaani koostamisel. Kui uuringul avastatakse võõrkeha siis ka see on võimalik eemaldada. Eesmärk on ikka üks, koguda vastuvõtul võimalikult palju infot ja selle alusel on juba otsustamine lihtsam.



HELIHARGITESTID

Need on erinevad testid millega saab kiiresti ja usaldusväärselt hinnata kuulmist ja täpsustada haigust kas helijuhtivas või heli vastuvõtvas aparaadis. Igapäevases töös kasutatakse Weberi, Rinne ja Schwabachi testi. Testide läbiviimiseks pole vaja muud kui patsienti, 256 Hz heliharki ja normaalse kuulmisega meedikut. Kellel testide vastu lähem huvi võib klikata siia.



TÜMPANOMEETRIA

Tümpanomeetria on täiendav uuring kõrvavaevuste diagnostikas. Selleks kasutatakse seadet, tümpanomeetrit, mis registreerib trummikile liikuvuse, rõhu keskkõrvas, rõhugradiendi ja kuulmekanali mahu. Nii saadakse uuringu tulemus- tümpanogramm. Normis on see A tähe kujuline, seda nimetataksegi A tüüpi tümpanogrammiks. Kasutatav seademe kohta leiab teavet tootjafirma koduleheküljelt. Tümpanomeetria on ainuke uuring millega on võimalik usaldatavalt diagnoosida nn. limakõrva ehk arstikeeli eksudativset otiiti. See on enamasti lapsi kimbutav kõrvahaigus, mille korral näha pole suurt midagi, aga seade näitab ära haiguse. Kui on seisund diagnoositud ja ravi määratud siis on võimalik jälgida haiguse edasist kulgu ning seda ka patsiendile arvutiekraanil detailselt lahtiseletada. Tihtipeale on nii, et kuigi vaevused veel peale ravi püsivad, näitab uuring juba paranemist. Soodus kulg uuringul rõõmustab ja annab kindlust nii patsiendile kui arstile. Teistel juhtiudel aga on võimalik siuunata patsient õigeaegselt kõrvaarsti konsultatsiooniks, kuna probleem nõuab juba spetsialisti kogemust ja protseduure. Seade omab ka suurt tähtsust kõrvapiirkonda kiirguvate valude täpsustamisel, need võivad pärineda lihastest, lõualiigesest, närviharudest, kurgust vm. Ilma seadmeta on võimatu anda usaldusväärset selgitust patsiendi vaevustele. Lisaks tümpanomeetriale võimaldab seade uurida ka sise ja keskkõrva vastusreaktsiooni heliärritusele. Uuringu ajal produtseerib seade vastava helisignaali, see levib mööda kuulmeluukesi sisekõrva, sealt piklikus ajus asuvasse kuulmiskeskusesse ja sealt omakorda tagasi keskkõrva. See uuring võimaldab täpsemalt hinnata kuulmisfunktsiooni. Kolmas uuring mis seadmega on võimalik kannab nimetust skriiningaudiomeetria. Selle alusel saab hinnata patsiendi kuulmisteravust ja otsustada kas on vajalik abivahend- kuuldeaparaat. Skriiningaudiomeetria ja tümpanomeetria on üks osa väikelaste profülaktilisest kõrvauuringust. Ka nimetatud uuringud on võimalikud läbi viia vastuvõtu jooksul- ajakulu uuriunguks ja arvuitisse salvestamiseks on umbes 1 minut. Siinkohal väärib meenutamist ka Pärnu Haigla kõrvaarstide tunnustav hinnang uuringule perearsti praktikas: nimelt kui kõik perearstid hakkaksid seda uuringut tegema väheneks nende koormus poolevõrra. See aga tähendab spetsialisti aja paremat kasutamist, järjekordade lühenemist ja patsiendi, kõrvaarsti ja perearsti suuremat rahulolu koostööst. Ajakirjas Moodne Meditsin" on ilmunud artikkel " Tümpanomeetria perearstipraktikas", selles antakse lähem ülevaade uuringust, selle põhitõdedest, esitatud on rida näiteid praktilisest tööst ja ka hinnang meditsiiniökonoomilisest vaatenurgast.



SKRIININGAUDIOMEETRIA

Selleks on eraldi seade, nn audiotester. Väike seade produtseerib erineva sageduse ja tugevusega heli, uuringul hinnatakse patsiendi kuulmisteravust nende tajumisel. Uuring on esmatähtis imikute kuulmise sõeluuringul: kui väike patsient helilainet kuuldes mingil moel reageerib ( pööritab silmi, keerab pead, jääb vakka või hakkab hoopis häälitsema) siis on kuulmisega kõik hästi. Vajadusel saab kõike täpsustada tümpanomeetriga. Probleemi ilmnemisel on võimalik väikese patsiendi kohene suunamine kõrvaspetsialisti konsultatsiooniks. Kehtiva ravijuhiste järgi peaks imiku kuulmisdefekt olema kindlaks tehtud hiljemalt tema 8.ndaks elukuuks.



SILMA SISERÕHU MÄÄRAMINE

Lihtne seade- Maklakovi toniomeeter võimaldab kiresti ja täpselt hinnata patsiendi silma siserõhku. See uuring oleks vajalik igale üle 40 aastasele inimesele tõsise silmahaiguse, rohekae ehk glaukoomi varseks avastamiseks. Uuring on kasutusel ka igapäevatöös vanemaealise peavalu diagnostikas. Võib jiuhtiuda, et patsient ei kaebagi midagi silmade poolt, teda vaevab peavalu. Kõrgeneniud silma siserõhk on aga üks väga paljudest peavalu põhjustest. Uuringu ajal tuimestatakse silm vastava ainega, silmale asetatakse värvainega kaetud tonomeeter, tekkiv jäljend kantakse paberile ja mõõdetakse vastava skaalaga jäljendi läbimõõt. Mida "pehmem" silm ehk mida madalam on silma siserõhk sis seda suurem on heleda ringi läbimõõt. Uuring on jällegi teostatav minutitega vastuvõtu jooksul ja annab olulist teavet patsiendi silmade seisundist. On ju hea nägemine meie üks kalleim osake tervisest.



PAP PROOV

Protseduur on oluline naistele alates 20-25 eluaastast. See võimaldab diagnoosida varajases staadiumis tõsise haiguse emakakaela vähi. Protseduur toimub günekoloogilise läbivaatuse osana, selleks kasutatakse spetsiaalset spaatlit millele kogiutakse emakakaela ja emakakanali rakke. Need kantakse preparaadiklaasile mis saadetakse kvalifitseeritud spetsialistile hindamiseks Eesti Onkoloogiakeskusesse. Protseduur ei ole valus, vahest vaid ebamugav, saadav kasu aga ületab mõõtmatult võimaliku ebemeeldivuse. PAP proovi proovime rakendada keski ja vanemaealiste naiste tavatervisekontrolli osana. Kuna töötame ka rasedatega on proov vastavalt Eestis kehtivale  rasedusjälgimisjuhendile vajalik raseda tervisekontrolli osa.



PROKTOSKOOPIA

Proktoskoopia on uuring millega saame hinnata inimese seedekulgla lõpposa, pärasoolt umbes 5-10 cm ulatuses. Protseduuri näidustuseks on valu, veritsus, eritis jm vaevused pärakust. Sagedasemaks leiuks uuringul on päraku veenikomud ja päraku lõhed. Uuringu peaeesmärk on mitte otsustada pimesi vaid püüda ka arstisilmaga näha piirkonda kust vaevused pärinevad. Kasutada on ühekordsed plastikust instrumendid, uuring ei ole just valus kuid veidi ebamugav. Nii nagu PAP prooviga nii on ka selle uuringu kasu võrratult suurem ebameeldivast tahust.



SÖÖGITORU-MAO-KAKSTEISTSÕRMIKSOOLEUURING

See on uuring mille käigus arst saab silmakontrollil hinnata söögitoru, mao või kaksteistsõrmiksoole seisundit. Rahva keeles nimetatakse seda protseduuri ka " mõõga neelamiseks". Mõõka võis uuring menutada 30-60 aastat tagasi kui suust viidi sisse tõesti jäik metalltoru. Tänapäevane instrument on peenem väikesest sõrmest, igatpidi painduv, selle "neelamine" ei olegi nii ebameeldiv kui kardetakse. Uuringu näidustuseks on näriv, pakitsev või mõni muu ülakõhuvaevus, neelamishäire, ka on uuring vajalik tihtipeale paranemise kontrolliks. Uuringu teostamine ei ole arstile sugugi lihtne, õigemini nähtu tõlgendamine. See eeldab põhjalikku väljaõpet, tunnistust ja iganädalasi uuringuid. Senised uuringud on toimunud kogenuma kolleegi juuresviibimisel. Kuid töö kogemuste-vilumuste saamiseks käib, eesmärgiks on ikka soov võimalikult kiiresti jõuda patsiendi vaevuse põhjuseni, et siis koheselt koostada kõige õigem ravi-uuringuteplaan. Mõõganeelamisuringul ehk gastroskoopial avanevatest piltidest saab hea ülevaate klikates siia

 



Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684