MAJANDUSKÜSIMUSI

PEREARST KUI ETTEVÕTJA

Formaaljuriidiliselt töötab enamus Eesti perearste füüsilisest isikust ettevõtjatena. Ühelt poolt on nad eraettevõtjad, teisalt aga täidavad riikliku tellimust esmatasandi arstiabi osutamisel. Lisaks meditsiiniga seonduvale on nüüd lisandunud uus probleemide ring praksise majandamisel, varustuse muretsemisel, töötajate palkamisel, suhetest kohaliku omavalitsusega, üleskerkivate juriidiliste küsimuste lahendamisel jne jne. Kuna riiklikult on veidi ebamääraseks jäetud omavalitsuse ülesanded esmatasandi korraldamisel on kohati perearstid surutud karmilt eraettevõtjateks võrdsena kõigi teistega ( talumehed, poodnikud, väiketööstused) unustades siiski et tegemist on ikkagi antud omavalitsusüksuse territooriumil elavate inimestega. Eksisteerib eelaravamus, et arstiabi on siiski tasuta ja arstil rahast rääkimine ebaeetiline. Võrreldes administratiivse arstiabi korraldusega hindavad perearstid uue tasustamiskorra juures eelkõige valikuvabadust seadusega etteantud raamides tegutsemisel. Teisalt aga ei saa arstilt oodata hiilgavat majandamist ja töö korraldamist, tema põhitegevus on siiski midagi muud. Sõltub arsti eelistustest, millele ta asetab rõhu- ruumide tipptasemel remondile, varustusele, koolitusele, uute oskuste õppimisele, personali palkadele, töötajate arvule, või isiklikule elule. See aspekt on tinginud perearstipraksiste erineva taseme, mida mõjutavad turuühiskonna seadused. Üha enam tundub, et meditsiin ja tervis hakkavad muutuma kaubaks.

MAJANDUSTEGEVUSE ALUSED

  • Meditsiini rahastamine on stabiilne, võib eeldada ka selle jätkumist ja kasvu ka tulevikus
  • See võimaldab teha pikaajalisi investeeringuid personali koolitusse, seadmeparki ja hoonetesse. Igakuiselt saadavat pearaha ei tohiks liigselt kulutada pisiasjadele, nii on raha kulunud ja ollakse ikka vahenditeta
  • Riiklikult peaks kehtestama kõrgemal tasemel standardid perearsti varustatusele kui seni ( mõõdulint, suhkruribad, kaal, auto jm). Õige on varustuse tsentraalne ost riigihangetega paljudele perearstidele.
  • Vajalik on tihe koostöö omavalitsusega, perearsti praksise üüri ja kommunaalkulude katmisel. See hoiab oluliselt kokku arsti ressurssi mida saab paremini rakendada erialases töös.
  • Õige oleks pidada perearsti kabinetti koos varustusega omavalitsuse bilansis. Kui juhtumisi üks perearst lõpetab oma töö ja lahkub koos varustusega siis uus perearst peab alustama tühjalt kohalt.
  • Mida enam kaugeneb ( kallineb) eriarstiabi seda enam lisab see uusi ülesandeid esmatasandi meditsiinile
  • Mõtekas on omandada pädevus põhilistel tegevusaladel: diagnostika ja väikekirurgia. See võimaldab aidata kiiremini ja sisuliselt paremini rohkem haigeid, neid vajadusel suunata kõige õigemasse raviasutusse
  • Diagnostilistel testidel ja uuringutel on aluseks nende kvaliteet ja usaldatavus ning ka hind.
  • Ära ei tohiks põlata ajaproovile vastupannud mitmeid lihtsaid teste. Nende diagnostiline väärtus on sama kuid hind (sadades)kordades madalam. Vt. "LIHTSAID LABORITESTE"
  • Uuringuseadmestiku valikul ei tohi ka ära põlata nn. vene tehnikat kui see on taadeldud ja kvaliteet tagatud. Seejuures ei tohiks nakatuda europalaviku või eurokõverkaelsusega.
  • Mõtekas on ühe ja sama vastuvõtu käigus teostada võimalikult palju, see aitab hilisemate visiitide arvelt suurt aja ja ressursi kokkuhoidu. Võimalik on põhjendatud, tõestusele tugineva raviplaani koostamine või patsiendi suunamine kõige õigemasse raviasutusse.
  • Senise kogemuse põhjal julgen väita, et 90% igapäevatööst on võimalik hästi ära teha tehnikaga mis on hinnalt 30-40x odavam tehnikast millega saab ära teha 99% tööst. Mida siis eelistada: unistada kallist seadmest või muretseda seade millega saab edukalt aidata enamiku patsiente??!!
  • Investeeringute planeerimisel võiks meenutada Henrich Fordi mõttetera...karta ei tohi mitte suuri väljaminekuid vaid väikesi sissetulekud.
  • Kulude planeerimisel ei tohiks küsida...aga mis ma saan selle eest. Õigem on näha terviku funktsioneerimist. Detail töötavas tervikus võib anda kordades suuremat efekti kui üksikult vaadates.
  • Ladusa töökorralduse tulemuseks on immateriaalne tulu või lihtsalt öeldes töörõõm. Seda on raske majanduskeeles väljendada, kuid see on aluseks jätkuvale arengule.

 

 Järgneval diagrammil on esitatud kulude ligikaudne jagunemine

 



Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684