KUPUPANEK

KUPUPANEK, MIDA SELLEST ARVATA ?

Kupupanek on üks raviviisidest, mis on pidanud vastu sajanditekatsumusele. Keskajast, vahest veelgi varasemast ajast pärit ravimeetodit kombineeriti tol ajal aadrilaskmise ja kaanide panekuga.

Mõtiskledes kupupaneku ravitoime mehhanismist, siis see on kombineeritud: kupud avaldavad nahale eeskätt termilist ja negatiivse rõhu toimet. Selle tõttu laienevad nahasisesed veresooned, nahk muutub punetavaks, tekivad iseloomulikud kupurõngad mikroskoopilistest täppverevalumitest. Kuppude toimel peaks suurenema ka organismi vastava piirkonna verevarustus, seda on võimalik seletada reflektoorse mehhanismiga. Nimelt vastab naha teatud piirkonnale vastav osa ka organismi sisemuses. Teisisõnu, kui me mõjutame mõnda naha piirkonda millegagi, siis sellega kaasuvad ka muutused mujal kui ainult nahas. Otsene soojuslik toime nahale piirneb vahest 2-4 mm naha kihtides, jättes sügavamal asetsevad piirkonnad lihtsalt öeldes külmaks. Kuppude, pipra ja sinepiplaastri, segmentmassaazi jt. sarnaste ravivõtete põhiline toime on niisiis reflektoorne.

Kupupanekut kasutatakse peamiselt hingamiselundkonna põletikuliste haiguste puhul, kuid mitte ainult. Eeltoodud toime alusel on neist abi saadud ka selja ja liigesvaevuste osas. Kasutatakse ka omapärast masaazi võtet-kupumassaazi. Selle tegemisel libistatakse kas õhutühja tavalist kupuklaasi või veidi suuremat kumerate servadega sobivat nõud õli või geeliga määritud kehaosal, tavaliselt seljal. Mitmete patsientide sõnul on sellel hea toime kaela-õlavöötme pingest tingitud vaevuste leevendamisel.

Hingamiselundite haigustest mille puhul kupupanekust võib kasu olla on paranemisstaadiumis kopsupõletik ja bronhiit. Reflektoorselt tekkiv veretulv soodustab põletiku kiiremat möödumist, suurendab hingamisteede näärmete aktiivsemat tööd. Nii muutub seni kinnisem köha produktiivsemaks, ehk röga hõlpsamini väljaköhitavaks.

Praktikas mõtleks kupupanekule juhtudel kui äge bronhiit või kopsupõletik on vaibumas, palavikku enam pole või see on väike, analüüsid korras, kuid patsient kannatab veel tugeva käha all ja on tüdinenud kõikvõimalikest köhateedest ja rögalahtistitest. Kuppe on soovitav panna õhtuti. Haige lamab asemel kõhuli. Kuppude paremaks kinnitumiseks määritakse nahale õhuke kiht meditsiinilist vaseliini. Kupupanemisel pistetakse metallvarda ümber keeratud eetriga niisutatud põlev vatt või marli korraks kupuklaasi ja see asetatakse kohe seljale. Põleva leegi mõjul kupuklaasis õhk paisub, jahtudes aga tekib selles tugev hõrendus, mille toimel tõmbub nahk kupu sisse. Kuppudega kaetakse tavaliselt selja rindkere osa, neid kulub olenevalt rindkere suurusest kokku 10-20. Vanemaealistel patsientidel ei soovitata kuppe asetada südamepiirkonda ehk rindkere vasaku poole keskosale. Kui kupud asetatud, kaetakse need sooja tekiga, haige jäetakse lamama 10-20 minutiks. Kupuklaas eemaldatakse ettevaatlikult nahka vabastades klaasi serva alt. Peale kuppude eemaldamist patsient tavaliselt jääb ööunele, kindlasti ei ole soovitav minna järgnevalt õue, tegeleda füüsilise tööga.

Kuppude füüsikalise toime kõrval on sama oluline või isegi olulisem nende toime inimese psüühhikale. Sellist toime avaldust nimetatakse ka platseeboks, termin tuleneb ladinakeelsest sõnast placere –meeldima. Leidub patsiente kes on täiesti veendunud, et bronhiidi või kopsupõletiku raviskeemi kuulub ka ilmtingimata kuppude panek. Kui seda ei tehta siis võrdub see nende meelest passiivse eutanaasiaga, ehk arsti tegevusetusega surmale kaasa aitamisega. Samuti leidub patsiente kes kohkumusega jälgivad kuppude panekut, ehmatavad kui leek läheb suureks ja kupuklaas imeb aplalt naha külge. Nad on hingavad kergendatult, et protseduur möödus õnnelikult ja selle tulemusena ei tekkinudki tulekahju, infarkti või midagi muud hirmsat.

Isiklikust kogemusest soovitan kuppude panekut eeltoodud ägeda bronhiidi või kroonilise bronhiidi ägenemise vaibudes ja kopsupõletiku paranemisstaadiumis, juhtudel kui veidi lihtsamad ravivõtted nagu köhalahtistid, soojad joogid ja sinepiplaastrid ei avalda piisavat toimet. Ka diagnoos peab olema kindel, et köha põhjuseks pole südamepuudulikus, tuberkuloos, astma või kopsuvähk. Nagu kõigi teistegi meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel on siingi oluline patsiendipoolne koostöö, tema positiivne suhtumine tehtavasse.