VIIRUSINFEKTSIOON

HINGAMISTEEDE ÄGEDAD NAKKUSED- MIDA ETTEVÕTTA?


Meie kliimavööndis on ägedad hingamisteede ägedad nakkused ühed kõige enam levinumad haigused. Keskmiselt on täiskasvanud neist tabatud 2-3, lapsed 4-5, lasteaialapsed isegi 6-8 korda aastas.
Ägedaid hingamisteede nakkusi kutsutakse rahvapäraselt külmetuseks, nohuks, gripiks või tatitõveks. Arstlikult selgitatakse välja enim tabatud hingamisteede osa ja siit tuletatakse haiguse nimi, näiteks ninaneelu-, kõri, hingetoru, või bronhide põletik.
Haigustunnusteks on palavik, vesine nina, valu kurgus ja neelamisel, kähisev hääl, kratsimistunne rinnus, üldnähtudest peavalu, nõrkus, isutus ja loidus.
Haigust ei põhjusta külmetus vaid 95-98 % juhtudest viirusinfektsioon. On sageli imestatud, et kuidas ma küll võisin haigeks jääda, ma pole ju üldse külma saanud, või vastupidi inimene on otseselt külma käes olnud või külma vette kukkunud kuid võta näpust haigeks ei ole jäänud.
Tuntakse paarkümmend sagedasemat haigust põhjustavat viirust kümnete ja sadade alaliikidega. Sagedasemad neist on rino-, adeno-, paragripi-, gripi-, korona-, ehho-, kokksaki viirused. Haiguse avaldumise alusel võib vaid oletada üht või teist tekitajat, täpsem uurimine on võimalik vaid spetsialiseeritud laboris. Praktikas pole sellel erilist tähtsust, sest see ei muuda üldjuhul haiguse kulgu ega ravi.
Haigust põhjustavad viirused levivad piisknakkusena- haigestunud inimese köhatamisel, või aevastamisel väljapaiskuvad limapiisakestes sisalduvad viirused võivad kanduda mitmekümne meetri kaugusele jäädes tundideks ruumi hõljuma, olles seejuures ka tõvestavad. Viirused tungivad organismi hingamisteede kaudu. Haiguse peiteperiood kõiub paarist tunnist 3-4 päevani.
Haigestumist aitab ära hoida kokkupuute vältimine haigestunud inimesega, samuti eemalehoidmine rahvarohketest kohtadest haigestumise kõrgperioodil ( poed, bussid, kollektiivid. jm.). Haigestumise vähendamisel on oluline ka organismi vastupanuvõime tõstmine karastamise, mitmekesise toitumise ja regulaarse liikumise abil. Haigestumist on võimalik suure tõenäosusega vähendada ka lastes ennast süstida erilise vaktsiiniga (sellest allpool).
Haigestumise korral on kõige tähtsam olla haige. Vajalik on mõnus ja säästev kodune reziim - soojad raviteed, vajadusel valu ja palavikku alandavad ravimid, head mõtted, vaikne muusika, mõnus juturaamat või ka lihtsalt magamine. Haiguse paranemine on nõnda palju kiirem kui püstijalu põdemine. Ei tohi unustada et liikudes ringi haigena levitame tahtmatult haigust tervetele. Haigena peab kindlasti vältima lasteaia või vanadekodu külastamist. Süütuna näival aevastamisel võib olla väga tõsised, isegi surmaga lõppevad tagajärjed.
Ägedate hingamisteede nakkuse nähud taanduvad tavaliselt 3-4 päevaga. Arstiabi otsimisel pole sügavat mõtet haiguse esimestel päevadel. Saadavad soovitused on üldised ja tuntud kõigile. Võtke ühendust arstiga kui palavik püsib kõrgena ilmutamata alanemistendentsi, peale mõningast paranemist on tekkinud haiguse uus süvenemine, lisandunud on valu kõrvas või põse-lauba piirkonnas, tugev köha. Kui on haigestunud vanur, väikelaps või imik on soovitav alati arstiga kas või telefoni teel nõu pidada edasise ravi üle.
Kuna tegemist on viirusnakkusega siis bakteritele toimivad antibiootikumid haigusekulgu ei mõjusta, mõnel juhul võivad need isegi anda palju tõsiseid tüsistusi. Ka on rahvaseas tuntud antibakteriaalsed vahendid ( tetratsükliin, ampitsilliin, biseptool) küllaltki kallid, nende kasutamine võrduks niisiis otseselt raha mahaviskamisega.
Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemateks tüsistusteks on keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, kopsupõletik, südamekahjustus. Tüsistusi aitab vältida õige reziim haiguse esimestel päevadel.

 



Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684