KEPIKÕNNIST

PÕHITÕED KEPIKÕNDIMISEL

·        Kepikõnd on on arstlikult soovitav mõõduka ülekaalulisuse, kergekujulise liigesekulumisehaiguse, lülisamba kroonilise valu, I ja II tüübi diabeedi, mõõduka raskusega kõrgvererõhuhaiguse ja südameisheemia tõve korral

·        Kepid vähendavad koormust puusa- ja põlveliigestele, suurendades samas lihastööd ülakehas-õlavöötmes, õlavartes ja kätes

·        Kepid käes annavad kõnnile ka juurde kindlust, rütmikust ja suurendavad tasakaalu ning teevad kõndimise huvitavamaks

·        Terviseliikumise juures on tähtis see, et koormus annaks südamele- ja veresoontele ja lihastele parajalt võhma. Kepikõnd võrreldes tavalise kõnniga annab suurendab koormust kolmandiku võrra. See tähendab praktikas seda, et likumisest on tegelik kasu suurem ja ka näiteks liigsed rasvakilod põlevad kiiremini

·        Kepp kaitsevahendina on ka tõhus vahend näituseks ründamishimuliste koerte peletamisel

·        Terviseliikumisel on paraja koormuse näitajaks kiirenenud südametegevus, kerge ähkimine ja mõnusa soojuse teke kehas

·        Vajalik on ka kontrollida südamelöögi sagedust. Seda kahel põhjusel: kui südametegevus pole piisavalt kiirenenud ei ole ka liikumisel kestvamat soodsat toimet tervisele. Teine olukord: südametegevuse kiirenemine üle soovitava pole jällegi hea

·        Soovitava südamelöögisageduse leiame lihtsa reegliga: 180- inimese vanus aastates.

·        Pulssi loetakse katsudes südametukseid randme või kaelaarteril. Tuksed loetakse 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pikemal kõnnil hinnatakse pulsisagedust 15-20 minuti tagant.

·        Kepikõnni kepid on erinevalt suusakeppidest lühemad. Need ulatuvad maast painutatud küünarliigeseni

·        Kepikõndimisel viiakse korraga ette vastasjalg ja vastaskäsi: näiteks alustatakse liikumist parema jalaga siis viiakse ka ettepoole vasaku käe kepp. Vältida liigselt keppide etteviimist: see võib põhjustada kaela-õlalihaste pingevalusid

·        Nagu ikka pikemal kõndimisel peavad jalatsid andma jalatallale tuge ja omama ka 2-3 cm kontsa. Jalats peab olema parajalt avar- arvestama peab seda, et liikumisel jalatsisse kängitsetud labajalg paisub ja võib tekkida hõõrdumine

·        Tervisetreeningu pikkus on soovitavalt 30 minutit korraga, 3-4 korda nädalas. Kogemuse tekkides on soovitav kord nädalas teha ka pikem ring kuni 1 tund

·        Oluline on ka koht kus tervisetrenni viiakse läbi. Tõstamaal leidub õnneks väärt kohti piisavalt.  Parim on tihkeks tallatud metsarada kus poleks samas maaseest vastuturritavaid puujuurikaid. Vältima peaks kepikõndi asfaldil: kõnd asfaldil põrutab liigselt käsi ja jalgu ning on möödavuravate atode tõttu ebameeldiv ja ohtlikki

·        Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus ja enenergiatulv. Sinkirjutaja peab endajaoks terviseliikumist “päeva teise poole energiasüstiks”

Head tervist soovides  ja kohtumiseni kepikõnnil

Madis Veskimägi