TÕSTAMAA MEDITSIINILUGU

Läbi sajandite on elu maakohtades toetunud kolmele sambale, nendeks on: kirikuõpetaja, koolmeister ja arst või apteeker. Nii on see olnud ka Tõstamaal. Vanem rahvas mäletab oma apteekreid ja arste, minnes ajarännakus isegi 50-80 aastat tagasi.

Tõstamaa on läbi aegade olnud ühe arsti piirkond. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli arstide töö korraldatud erapraksisega, nii ka Tõstamaal. 1920 ndate aastate algul töötas siin poola rahvusest arst Terteff. Aastast 1926-1934 eestli rahvusest arst, dr.Kallas, kes oli ka oma hariduse omandanud iseseisvas Eesti Vabariigis. Temale tööd jätkas aastatel 1932-1940 saksa rahvusest arst Beekmann. Dr.Beekmann lahkumise järgselt Saksamaale asus tööle dr.Nora Toots. Dr.Tootsi meenutavad vanemaealised tänutundega, kuna arst olla päästnud paljud inimesed küüditamisest.

1944 aasta oktoobrikuust alustas Tõstamaal endises köstrimajas esmakordselt tööd riiklik ambulatoorium. Ambulatooriumi juhatajaks oli dr.Vaba, teda abistas velsker.

Tõstamaa Maa-Jaoskonnahaigla alustas tegevust aastal 1945, haigla töötajaskond koosnes viiest meedikust: arst, velsker ja kolm sanitari. 1946 aastal täienes personal veel: juurde tuli kokk, majandusjuhataja, ämmaemand ja õed. Samal aastal lahkus dr.Vaba, tema tööd haigete ravimisel jätkas dr.Tamara Nigol. Aastatel 1948-1951 töötas arstina dr.Galina Krassovskaja. Noor arst oli värskelt lõpetanud Leningradi Meditsiiniinstituudi. Tema suunamist võib vaadelda kui osa tollasest stalinlikust rahvuspoliitikast: oli ju eesti haritlaskond lahkunud kas läände või küüditatud Siberisse. 1951 aastal tuli arsti kohale Orzanski. Kas see mees päris arst oli, selle kohta kindlad andmed puuduvad.

Dr.Lilli Paalberg oli esimene arst Tõstamaal, kes oli kõrgema hariduse omandanud sõjajärgsetel aastatel Tema töötas aastatel 1952-1955. Dr.Lilli Paalberg oma erialalt oli küll hambaarst, kuid töökohuste hulka kuulus ka üldhaigete vastuvõtt. Mitmekülgsete teadmiste-oskuste poolest teenis dr.Paalberg ära rahva suure lugupidamise. Tema juhatas ka haigla ümberehitustöid ja kolimist uude hoonesese endises kirikumõisas.

Sügisel 1952 asus Tõstamaa Maajaoskonna Haigla arstina töölde dr.Väino Sermat. Dr.Sermat oli hiljuti arstiteaduskonna lõpetanud günekoloogina. Noor mees leidis Tõstamaal tööd mitmel rindel. Esiteks günekoloogi ja sünnitusabiarstina, haiglas oli ka 5 sünnitusvoodit. Teiseks tubli üldarstina, kes valdas sisemeditsiinitarkustele ka rida väikekirurgilisi protseduure. Kolmandaks aga hea organisaatorina, tema initsiatiivil teostati ruumide kapitalremont ja suurendati voodikohtade arvu 15-ni. Ka personali arv kasvas, haiglas töötas nüüd 19 inimest. Räägitakse, et ettevõtlik meedik suutis hankida ka röntgenläbivalgustusseadme- see oli väga vajalik tolleaegse  tuberkuloosi laialdase leviku tõttu. Dr.Väino Sermat lahkus Tõstamaalt 1961 aasta kevadel, Kahjuks lõppes tema elutee traagiliselt 1962 a.

Tõstamaa haigla ja arstijaoskond oli ilma arstita 1962 a. augustini, seega pea poolteist aastat. Sellest ajast alustas tööd dr.Kaja Lodi ( hiljem Alliksoo). Temaga koos alustas oma tööd hambaarst dr.Elle Abel. Jätkus igapäevane töö patsientidega nii haiglas kui vastuvõtu kabinettides. 1967 aasta seisuga oli Tõstamaa Maa-Jaoskonnahaiglas 20 voodikohta, neist üks sünnitusvoodi. Dr. Kaja Alliksoo asus 1972 aastal tööle Tallinnas Mustamäe Polikliinikus. Tõstamaa piirkond jäi ilma arstita rohkem kui kaheks aastaks. Patsientide vastuvõtt, koduvisiidid ja haiglahoolealuste läbivaatus ja raviküsimuste lahendamine langes velsker Leia Ranniku õlule. See oli väga suur koormus, ei tohi unustada Tõstamaa asukohta, ikkagi 50 kilometrit linnast. Tihti polnud vahet ei töö ja puhkepäevadel ega ööl ja päeval. Haigus ei küsi ju kellaaega.

1975 a. saabus Tõstamaale värskelt ülikooli lõpetanud noor arst dr.Maris Amjärv. ( hiljem Altmäe) Jätkus pidev töö nii haiglas, vastuvõtukabinetis, laboris, protseduuride toas ja koduvisiidid. Sekka ka veel administratiivne töö ja aruandlus igasse suunda ning esinemine kontrollidele. Dr.Maris Altmäe oli ka esimene arst Tõstamaal kes sai tunda taasisiseisvunud Eesti Vabariigi rõõme ja muresid. 1992 aastal hakkasid liikuma plaanidmaajaoskonnahaiglate sulgemiseks või reorganiseerimiseks hooldekodudeks. Tõstamaa Maa-Jaoskonna Haigla viimaseks tööaastaks jäi aasta 1993. Selle asemel tekkis 3 munitsipaalettevõtet: Tõstamaa Holdekodu, Tõstamaa Hambaravi ja Tõstamaa Tervisekeskus. Selle nime pakkuski välja dr.Maris Altmäe. See nimi kehtib mitteametlikult edasi tänase päevani, andes kõige paremini edasi tegevuse sisu. Kahjuks kustus peale rasket haigust dr.Maris Altmäe eluküünal parimas tööeas, 14.03.1995. Tõstamaa piirkond jäi taas  ilma arstist.

Siinkirjutaja, Madis Veskimägi tuli tutvuma esmakordselt töökohaga Tõstamaal 5.10.1995. Järgnesid mõned kuud kõhklusi ja prooviaeg algas mõned kuud hiljem, 11.12.1995. Ümberasumine Tallinnast maale, millest ausaltöelda polnud suurt ka kuulnud oli märksa kergem kui võis arvata. Juba esimestel päevadel tabas mind vapustusena inimeste usaldus oma muredes, nende tähelepanelikus, abivalmidus ja siirus.  See tunne elab minus edasi tänaseni. Olen veendunud, et parim patsiendi-arstisuhe saab tugineda usaldusele ja vastastikusele hea energia vahetusele. Paljude ülikooliaegsete õppejõudude kõrval tõstan esile patsiendi kui parima õpetaja. Ma saan vihaseks kui medtisiinis hakatakse rääkima teenindusest ja klientidest. Ükski administraator, seadus või määrus ei saa olla arstile suuremaks innustajaks kui seda on vastuvõtule pöördunud inimese mure. Soov sellele leida võimalikult kiiresti lahendus on jõuks mis saadab mind läbi aastate.

Selles hoones, endises köstrikoolis asus esimene arstikabinet1920-30 ndatel aastatel

Tõstamaa kooliõpilaste kevadpilt. Härrasmees esimese rea keskel on dr.Kallas. Tema tööülesannete hulka kuulus ka kooliõpilaste tervisekontroll. Dr.Kallas oli esimene arst Tõstamaal, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna Eesti Vabariigi ajal. Pilt on tehtud aastal 1926.

Tõstamaa Maa-Jaoskonnahaigla. Selles hoones alustas haigla tööd aastal 1946.

Dr.Galina Krassovskaja, Tõstamaa Maa-Jaoskonna arst aastatel 1948-1951.

Meedikud haiglatrepil. Vasakult õde Zenta Tinn, tema kõrval dr.Krassovskaja

Sama seltskond on astunud üle te, taustaks Tõstamaa kirik

Peale puudesagimise-lõhkumise talguid

Rõõmsameelsed meedikud

Tõstamaa Maa-Jaoskonnahaigla peale tööleasumist endises pastoraadihoones.

Sama hoone pargi poolt

Dr. Lilli Palberg haige läbivaatusel

Haiglatöötajate grupipilt. Esimeses ras vasakult esimene on haigla kokk Ida Jüris, neljas on haigla hea hing, meditsiiniõde Lea Kukk, kuues velsker Leia Rannik. Dr.Väino Sermat teise rea keskel.

Dr.Väino Sermat vastuvõtul. Seisab ämmaemand Aino Karu

Pilguheit meestepalatisse. Taga paremal, dr.Väino Sermat

Ämmaemand AIno KAru, velsker Leia Rannik ja dr.Väino Sermat

Hagilatöötajate grupipilt haigla trepil

Haigla kokk, pr. Ida Jüris

Dr.Kaja Lodi ( Alliksoo )

Velsker Leia Rannik haiget läbivaatamas

Meedikud haiglatrepil. vasakult esimene meditsiiniõde Lea Kukk, tema kõrval sanitaarvelsker Maire Jüris. Esimeses reas kolmandana seisab ämmaemand Aino Karu. Tagumises reas keskel desinfektsiooni ja autoklaaviõde Laine Rand. Tema kõrval velsker Leia Rannik ja omakorda tema kõrval kokk Ida Jüris