TRAUMATOLOOGIAST

SÕRME LÕPPLÜLI LUKSATSIOON

57 a. meespatsient. Erakorraline vastuvõtt
Pt komistanud metsatööl, asetanud käe toeks, tekkis valu-liikumatus parema käe III sõrme DIF liigeses.Röntgenülesvõttel nähtav dorsaalsele lukseerunud lõpplüli. Samas nähtav ka väike luufragment.
Teost juhteanesteesia, lüli paigaldatud, painutus-sirutusfunktsioon normaalne
Asetatud kipslahas, sõrm kerges fleksioon asendis, füsiol asendis.
NSAD vaj
Diagnoos: Luxatio art DIF digiti III manu dex.


Seisundi diagnoosimiseks, lõpplüli paigalduseks ja kipslahase asetamiseks kulus aega u. 20 minutit.  Traumatoloogi hinnang on vajalik saamaks näpunäiteid mida jälgida sellise traumaga patsiendil, milleks olla valmis.

Tervitan
 
Kõik on OK -- Võib siiski jäädagi osaline liikuvushäire väikese flektsioonkontraktuuriga. Op ravi ei vaja.
 
Aldin

SÕRME VÄLISKUJU. LUKSATSIOONILE ON ISELOOMULIK LIIGESE EBALOOMULIK ASEND JA LIIKUMATUS.

RÖNTGENOGRAMMIL NÄHTAV LUKSATSIOON. PILT ON VAJALIK LUUMURRU VÄLJALÜLITAMISEKS. SEE MÄÄRAB EDASISE TAKTIKA


VASAKU JALA II METATARSAALLUU SPIRAALMURD

60 a. naispatsient
2 nädala eest Tallinnas sõitis auto üle vasaku labajala. Pöördus SAPERH EMOsse, seal diagnoositi II metatarsaalluu spiraalmurdu, pandi kipstald.
Obj I varba baasise nekrootiline haav, eemaldatud nekroos, paljastub puhas granulatsioon.
Labajala piirkond markantselt turses, tugev valusündroom. Tehtud kordusröntgenogramm: nähtav II metatarsalluu spiraalmurd, dünaamikata võrreldes ülesvõttega 2 nädala eest. Püsib 2.5 mm fragmentide vahedistants.
Virtuaalkonsultatsioon traumatoloogilt. Edasine taktika??

Patsient taas vastuvõtul paarkümend minutit. Perearstipoolseks probleemiks püsiv labajala turse, valu ja röntgenogrammil nähtav väljendunud spiraalmurru joon. Luuotste vahe 2,5 mm. Puudub murru paranemistendents.

Tervitan
 
II metatarsaali spiraalmurd paraneb tõesti ise( varvas jääb ilmselt 2-3mm lühemaks,aga see ei sega) Probleem on alati eelkõige pehmete kudedega. Hematoomi, turse pitsumise(krash) ja lahtise haava infektsioon annab skleroosi,verevarustuse ja tundlikushäire.  Esialgu kõva tald aga paralleelselt kohe ka mashaas ja liigeste mobilisatsioon + füsioteraapia (las väänad,mudib ja vannitab labajalga.Käies jälle küünarkark ja kõva tald)
Osteosüntees vastunäidustatud.

Aldin

RÖNTGENOGRAMM LABAJALAST. NÄHTAV ON KILLUSTUNUD SPIRAALMURD, LUUFRAGMENTIDE KAUGUS SUHTELISELT SUUR


PAREMA SÄÄRELUU KÜLGMISE PÕNDA MURD

47 a. naispatsient. Patsientt kukkunud  8 p eest kodutrepil paremale põlvele. Tekkis tugev valu, liikumine raske. Tarvitanud ibuprofeni, lokaalselt külm 3-4 päeva. Soodus kulg. Esineb siiski raskendatud liikumine, käib karkudega. Suurt fluktueruvat hematoomi pole esinenud. Jalale toetumine väga valus.
Objektiivselt mõõdukas turse, resorbeeruv hematoom. Palpatoorselt terav valulikus mediaalse kollateraalsideme piirkonnas. Veenvat sidemetevigastust testidega ei saa. Röntgenogrammil nähtav eminentia intercondylarise ja külgmise põnda pirkonnas fraktuurijoont. Samas esineb ka väljenunud liigeskõhre kadu, DOA III aste. Asetatud tagumine kipslahas 2 nädalat. Käib karkudel. TEP tulevikus?!
Virtuaalkonsultatsioon
Perearstipoolsed probleemid: konservatiivse või operatiivse ravi eelistamine. Konservatiivse ravi soovitused.

Tervitan
 
Tegemist on sääreluu lateraalse kondüüli murruga. Üldjuhul me selliseid haigeid opereerime,sest murd kipub ära vajuma (valgusseisu)Kui op ravist keeldub,siis kipslonget ja turse taandudes kipstuutor maksimaalses vaarusseisus 160 * ekstensioonis.
 
Aldin

Arvestades mitmeid asjaolusid otsustatud kirurgilise ravi kasuks. Kolleegile saadetud vastav meil

Tervitan

Saada täna ära. Homme proovime opereerida.

Aldin

PÕLVE VÄLISILME

RÖNTGENOGRAMMIL ON NÄHTAV SÄÄRELUU KESKOSAST ALGAV JA KÜLGSUUNAS KULGEV MURRUJOON. OLULISELT ON ÕHENENUD LIIGESPILU. LIIGES "VALGUS" ASENDIS

KA KÜLGPILDIL ON NÄHTAV MURRUJOON


VÄIKESE SÕRME PIF LIIGESE HEMARTROOS. PROKSIMAALSE LÜLI SUBPERIOSTAALNE FRAKTUUR

15 a. poisspatsient. Patsient eelmine päev sanud palliga löögi vas käe V sõrme pihta, tekkis selle valu turse PIF liigese prks.
Röntgenoloogiline leid: AP suunas proksimaalne falang ii, lat suunas palmaarselperiosti , luulise korteksi katkemine, vähene deformsus.
Asetatud kipslahas.
Virtuaalkonsultatsioon.
Epifüseolysis Harris Salter II. Subperiostaalne fraktuur.
Op ravi??

Virtuaalkonsultatsiooni eesmärgiks on saada kolleegi hinnang traumale, senisele käsitlusele. Ka eelistused raviks: konservatiivne või operatiivne. Saadud soovitused osutusid väga toetavaks edasises ravis. Edasine kulg soodus.

Tervitan.
Tegemist V sõrme interfalangiaalliigese hemartroosiga ja osalise kapsli rebendiga. (pinges hemartroos ja turse tekitavad mõõduka flektsioon-abduktsioonseisu.)
Külma ja jäätisepulk millele liigese alla minimaalne kõrgendus --7-10 p

Vaata järele ka flektsioonid-extensioonid (flektsioonil eraldi terve sõrm ja lõpplüli. Kui need korras,siis muret ei ole-kuigi liigeskapsli rebend annab paksenenud ja pisut moondunud sõrme välimuse 6-12 kuuks)

Aldin

SÕRME VÄLISILME. NÄHTAV DEFORMSUS

HOOLSAL VATLUSEL NÄHTAV V SÕRME PROKSIMAALSE LÜLI PERIOSTI DEFEKT


SUURE VARBA LÜLI SPIRAALMURD. II TÜÜBI SUHKRUHAIGUS

60 a naispatsient. 1 nädala eest kukkunud puuhalg suurele varbale.
Objektiivselt nähtav punetus, turse, puudub haavandumine.
Röntgenogrammil nähtav suure varba proksimaalse falangi pikisuunaline spiraalne fraktuur, murrujoon ulatub liigespinnani.
Asetatud kipstald 1 kuu. Kontroll 3 päeva möödudes
Virtuaalkonsultatsioon

Meilikonsultatsiooni eesmärgiks on saada hinnang antud ravitaktikale, võimaliku operatiivse ravi näidustus ja näpunäiteid millele pöörata tähelepanu. Patsient on suhkruhaige, seetõttu on risk suurem mitmeteks tüsistusteks. Tervisekeskuses teostatud haige läbivaatus, röntgenogramm ja asetatud kipstald.

Tervitan
 
Tegutsed õigesti. Jälgi,et suhkruhaigel inimesel isheemia tingimustes hematoom kuppama ei läheks ! Kui jääb valusündroom kuudeks ,siis op ravi (sest haigel hallux valgus ja koos sellega võimalik korrigeerida ka intergalangiaalliiges.)

SUURE VARBA VÄLISILME. NÄHTAV ON PUNETUS, KUDEDE TURSE, VEREVALUM

RÖNTGENOGRAMM TRAUMAPIIRKONNAST. NÄHTAVAL ON SUURE VARBA PÕHILÜLI PIKKISUUNALINE MURRUJOON

ASETATUD ON KIPSTALD. VAJALIK ON VARBAOTSTE JÄTMINE SITEMEST VÄLJA, SEE VÕIMALDAB HINNATA VEREVARUSTUSE SEISUNDIT, VÕIMALIKKE TÜSISTUSI

 

 



Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684