


|
 |
 |

 |
KEELE MUUTUSTE TÕLGENDUS
Keele pinna kahjustused
|
haigus |
sümptomid |
A. Punane keel |
pernitsioosne |
tumepunane, hiljem karamelli värvi |
|
aneemia |
pinnal striiad ja täpid, keele pind sile, läikiv, esineb paresteesia |
|
sarlakid |
vaarik-keel, papillid hästi nähtavad |
|
maksatsirroos |
glasuurne, läikiv, sile, punane kuiv keel, helesiniste laikudega “maksakeel”. Glasuursed huuled, suu lim.kest kollane, nägu kahvatupruun |
|
Sjögreni sündroom |
sile kuiv läikiv keel, süljenäärmete paistetus, kivid süljenäärmetes |
|
Mediaalne romboidne keel |
pinnast veidi kõrgemad või madalamad papillidest vabad alad keele keskmisel kolmandikul. On kahjutu piirdub ainult keelega, muud sümptomid puuduvad |
|
Venoosne verepais |
punakasvioletne turse keelel, põhjused: parema südamepoole puudulikkus maksatsirroos või kasvaja (pahaloomuline) |
|
Hüpertensioon |
roosast karmiinpunaseni
põhjused: hüpertoonia, südame puudulikkus, vasema südamepoole puudulikkus, südame klapirikked |
|
Allergia |
vaarik-keel, tekib lokaalse allergilise reaktsiooni järgselt või šokist |
B. Hall, sile keel |
vit. A defitsiit |
keel sinakas, esileulatuva epiteeliga, huuled sinakad, esineb düsfaagia |
|
radioteraapia |
limaskesta piirdunud atroofia, tundlik kuumale, kuiv keel |
|
Lichen planus |
ämblikuvõrgu taolised sinakasvalged striiad, leukoplaakiad, haaratud alati ka suu limaskest |
|
Progresseeruv sklerodermia |
kuiv keel, liikuvus piiratud, algul keele turse, hiljem atroofia ja rigiidsuse suurenemine, esineb düsfaagia, kõne häired, suu väike |
C. Must karvane keel |
antibiootikumid |
karvane hallikasmust keel, papillid sarvestunud, mustad, esineb ka mükoos |
D. Keele fissuurid |
keelevoldid keelel |
pinnal lõhed, vaod - normaalne seisund |
|
Melkersson-Rosenthali sündroom |
kurruline keel; perioodiline huulte, keele, põskede turse, vahelduv n.facialise paralüüs |
E. Kaetud keel |
Mittespetsiifiline suu lim. kesta infektsioon |
valkjas katt - gastriit, enteriit, palavikuga haigus |
|
Suu soor |
valged laigud ümber punetav ala. Kultuuris kasvab candida albicans |
|
Sarlakid |
keelel määrdunud valged laigud punaste tippudega, kaasneb farüngiidi pilt, kultuuris kasvab ß-hemolüütiline streptokokk |
|
difteeria |
hallikas.valged laigud, lõhn imal-magus, katud laatunud, eemaldamisel aluskude kergesti veritsev, üldinfektsiooni nähud |
|
|
|
|
|
|
tüüfus |
hallikasvalge keel erepunase äärega, esinevad üldsümptomid |
|
ureemia |
pruunid laigud, kaasneb neerude puudulikkus |
G. Põletav tunne keelel |
toksiline stomatiit |
keelel põletav tunne, igemed hallikassinised, tekib vismuti plii, elavhõbeda mürgistuse korral |
|
Mao ja sooletrakti haigused |
esineb latensi periood, sõltub põhjuse asukohast |
|
Plummer-Vinsoni sündroom e. Patlerson-Brown-Kelly s. |
düsfaagia, esineb enamasti naistel |
|
Sjögreni haigus |
suu kuivus, sitke kleepuv sülg, papillide atroofia, keel sile läikiv, esineb düsfaagia, kuivus suu, keele, kõri trahhea limaskestadel, süljenäärmete turse. |
|
Megaloplastiline aneemia |
põletav tunne keelel, paresteesia, kuivustunne, keel täpiline, punased alad vahelduvad sinakate aladega, siledad alad vahelduvad papillide turse aladega |
|
diabetes mellitus |
vahelduv põletav tunne keelel koos kuivustundega, kalduvus suuõõne infektsioonidele ja mükoosile |
|
toidu ja kontaktallergia |
algab äkki, tugev turse, punetus, põletav tunne tugevneb kuni valuni, tüüpiline anamnees, allergi olemasolu |
|
Pellagra |
hüpasteesia keelel, soolane maitse suus, punetav turse või kaetud keel, hiljem malelaua taoline keel koos fissuuridega, lõpuks atroofia, kalduvus suuõõne infektsioonidele ja sialoröa |
|
Mukovistsidoos |
kuiv põletav tunne keelel, sitke sekreet keelel, limas ja süljes on tõusnud kloori ja Na ioonide hulk |
|
Psühhogeenne glossiit |
keelel põletustunne ilma orgaaniliste muutusteta. Esineb tavaliselt depressiooni ajal |
|
 |
|
 |
Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684
|
|