KEHALISE TERVISE HINDAMINE
Kehalise tervise üks näitaja on füüsilise koormuse taluvus. See võtab kokku terve rea iseseisvaid näitajaid nagu vereringeseisund, vererõhu regulatsioon, südamelihase hapnikuga varustamise võime, lihaste ja närvisüstemi töö. Meditsiiniasutuses on võimalik läbi viia rida erinevaid koormusuuringuid mis annavad üksikasjaliku ülevaate erinevatest näitajatest.
Üldiselt on eestlasele kombeks mitte väga meelsasti arsti külastada, aga infot oma tervise kohta aga tahetakse küll. Siin ongi abiks erinevad võimalused kehalise tervise hindamiseks, nende läbiviimiseks pole vaja eritingimusi ega erilisi teadmisi.
COOPERI TEST
Test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr.Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel.
- Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites
- Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm.
- Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening.
- Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest
- Regulaarse terviseliikumise korral on mõtekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul.
MEHED
alla 30 a. |
30-39 a. |
40-49a. |
üle 50 a. |
TULEMUS |
üle 2800 m |
üle 2700 m |
üle 2500 m |
üle 2300 m |
VÄGA HEA |
üle 2400 m |
üle 2200 m |
üle 2000 m |
üle 1900 m. |
HEA |
üle 2000 m |
üle 1800 m |
üle 1600 m |
üle 1500 m. |
RAHULDAV |
üle 1600 m |
üle 1500 m |
üle 1300 m |
üle 1200 m. |
NÕRK |
alla 1600 m |
alla 1500 m |
alla 1300 m |
alla 1200 m. |
VÄGA NÕRK |
NAISED
alla 30 a. |
30-39 a. |
40-49a. |
üle 50 a. |
TULEMUS |
üle 2600 m |
üle 2400 m |
üle 2300 m |
üle 2100 m |
VÄGA HEA |
üle 2100 m |
üle 2000 m |
üle 1900 m |
üle 1600 m. |
HEA |
üle 1800 m |
üle 1600 m |
üle 1500 m |
üle 1300 m. |
RAHULDAV |
üle 1400 m |
üle 1300 m |
üle 1100 m |
üle 1000 m. |
NÕRK |
alla 1400 m |
alla 1300 m |
alla 1100 m |
alla 1000 m. |
VÄGA NÕRK |
LIHTNE TEST
Testi soovitab kasutada akadeemik Nikolai Amossov. See on tõesti lihtne. Uuritav tõuseb mööda treppi parajas tempos neljandale korrusele ja kohe hinnatakse pulsisagedust. Tulemuse tõlgendamisel on abiks tabel:
PULSISAGEDUS |
TÕLGENDUS |
alla 100 |
Südame seisund on eeskujulik |
100-120 |
Südame seisund on hea |
121-140 |
Südame seisund on rahuldav |
üle 141 |
Südame seisund on halb |
|