ERAKORRALINE TEGEVUS

Iga meediku töös võib ette tulla olukordi, kus oskuslik ja kiire tegutsemine ning põhiline varustus võib leevendada haige kannatusi, vältida invaliidistumist või veelgi halvemat.  Meditsiiniasutuse töö kvaliteedi näitajaks võiks olla kaks tõsiasja: hästitöötav ajakasutus- selle tunnuseks on tühi ooteruum. Teiseks aga tegutsemine eriolukorras: veenite rajamine ja tilkinfusiooni asetamine, hapniku inhalatsioon, intubatsioon, astmahoo korral bronhilõõgasti nebulisaatoriga, arteriaalse verejooksu peatamine, psühhootilise haige rahustamine jne jne. Tavaliselt ei juhtu midagi, aga kui juhtub ja algab sihitu sebimine on olukord halb. Selle vältimisek peab alati olema valmis traumakohver, medikamendid, hapnik. Lisaks sellele peavad töötajad ka teadma oma liikumist eriolukorras. See aga vajab "kuiva trenni". Raviasutuses oleme kasutusele võtnud märksõnad: shokk, allergia,  verejooks, astma, infarkt, psühhoos. See võimaldab kohe ja läbimõeldult tegutseda.

KAELA-ÕLAVARRETRAUMAGA PATSIENT

Juhuslik hoopealt kukkumine, mille käigus sai viga kael ja õlavars. Arstliku tegevuse aluseks on seisundi hindamine, kaela-õlalahase asetamine ja valu leevendamine. Selline patsient vajab täpsustavaid uuringuid haigla erakorralise meditsiini osakonnas. Kiirabi jõudmine võtab aega 40-50 minutit, perearstil aga üldjuhul 5 minutit. Edasine tegutsemine toimub katastroofimeditsiini põhimõtete järgi.

AUTOAVARIIS KANNATANUTE ESMAABI

Ka siin kehtivad katastroofiameditsiini põhitõed. Hingamisteed, vereringe,  verejooks, shokk, valu, rahustamine. Tähtsaim on mitte muuta olukorda halvemaks. See eeldab koostööd päästeameti, perearsti ja kiirabi vahel.

JOOBNU TRAUMA

Meedikute tarkus kõlab " KARDA JOODIKUT- KUNAGI EI VÕI TEADA MIS TA VÕIB ETTE VÕTTA". Ükstaspuha kui kuraasikas, võitlusvalmis, vigastamatu jne tundub selline patsient tuleb tegutseda väga ettevaatlikult.

Nii lõppes sõnavõtt oma kaaslastele: allakukkumine rõdurinnatiselt