TOITUMISEST JA LIIKUMISEST

09.02.2005 toimus meie tervisekooli järjekordne koosviibimine, arvult 5. Seega väike juubel. Seekordne teemavalik oli suunatud väga aktuaalsele probleemistikule: kehakaal, kehamassi indeksi arvutamine, keha rasvasisalduse määramine, terviseliikumise alased soovitused ja toidusedelite koostamine lihtsa tarkvaralise rakendusega.

Taastusravi kabinetti kogunes meie tervisekooli põhituumik, kokku 16-17 daami, kahjuks mitte ühtegi meest. Paaritunnise ürituse sisse mahtuski kõigi eelnevate teemade põhjalikum arutelu.

Mis on kehamassi indeks, kuidas seda arvutatakse. Seda arvutatakse valemiga: Kehakaal kilogrammides jagatud pikkuse ruuduga ( pikkus on meetrites) Näiteks 80 kg kaaluva 1,80 m pika inimese kehamassi indeks on 25. Kehamassi indeksi normivahemik on päris lai19-25. Tulemused üles ja allapoole seda väärtust on juba halb.

Keharasva koostist saab mõõta mitmeti. Lihtsaim on nahaaluse rasvavoldi paksuse mõõtmine 4 kohast, nende summa viiakse tabelisse ja leitakse vastava vanuse ja soorühma veeerust keha rasvaprotsent. Ajakulu mõni minut.

Dieedi ja liikumissoovituste andmine on lihtne, kuid üks raskemini elluviidav ettevõtmine. Toitumissoovituste koostamine on mugav tarkvararakendusega, mis on esitatud käesoleval kodulehel, seda saab alla laadida klikates siia. Koduseks ülesandeks jääb välja selgitada: kui palju annab kaloreid tatar.

Ülekaalulisuse hinnaks võib olla rida haigusi: suhkruhaigus, liigeste kulumine, veresoonte kiirenenud lubjastumine. Kehakaalu alandamist peaks arutama arstiga, juhtmõtteks olgu: mitte kiirustada. Paras kaalu alanemise tempo on 1-2 kg kuus. Ei tohiks niivõrd rääkida dieedi pidamisest vaid väikestest muudatustest toiduvalikus ja liikumises ja kehakaal hakkab ise alanema. Kõik see vajab aga aega ja kannatust. Ettevõtmine tuleks plaanida 2-4 aasta peale. Kehakaalu alandamise kõrval on aga raskem selle hoidmine. See on võimalik tänu regulaarsele liikumisharjumusele. Parajaks loetakse 2-3 x nädalas, pool tundi korraga. Soovitavaks liikumisviisiks kesk ja vanemas eas on kepikõnd ja jalgrattasõit. Kepikõnni põhitõed on esitatud siin

Üheks kõneteemaks oli ka kehalise võimekuse testimine kui osa tervisediagnostikast. Arvatakse, et vererõhumõõtmine ja südamekuulatlus on piisavad ütemaks midagi inimese tervise kohta. Selle kõrval on oluline inimese füüsilise töövõime uurimine. Võimalusi selleks on mitmeid: alates käimisest, astme peale tõusmisest, veloergomeetril sõitmisest kuni keerukate aparaatideni välja mis mõõdavad sisse ja väljahingatava õhu koostist. Tervisedenduses on üks lihtsaim võimalus 2 kilomeetri kõnnitest. Patsient käib 2 kilomeetrit nii kiiresti kui suudab, finishis mõõdetakse pulsisagedus ja käimiseks kulunud aeg. Saadud andmetele lisatakse veel patsiendi kehakaal, pikkus ja arvutatakse välja hapnikutarbimisvõime. Selle väärtuse alusel saab uuritavat juba täpsemalt hinnata võrreldes tema vanuse ja soorühma keskmiste andmetega.

Nendel teemadel vesteldes möödusid tunnid kiiresti. Siinkohal jääb üritust meenutama pildiseeria.

Taimi, esimene julge keharasvasisalduse määramisel. Tulemus 40 % on natuke rohkem kui just olema peab, hea et mitte rohkem

Tervisekooli üritus, 09.02.2005

 

ja vee osake meie seltskonnast. Vasakult teine daam on Lidia Pinn, kell aastaid 87. Ta ei peljanud paarikilomeetrist rattasõitu mööda lumist teed !



Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684