ELEKTROKARDIOGRAAFIA

ELEKTROKARDIOGRAAFIA

See on uuring mille käigus tundlik seade registreerib südamelihase kokkutõmbel tekkivaid ülinõrku elektriimpulsse. Tänapäevsed seadmed registreerivad uuringu kas paberlindile või arvutiekraanile, varemalt toimus see filmilindile, täpselt sellele samale mis oli ka fotoaparaatides. Rahvas tunnebki seda uuringut seetõttu ka kui " südamefilmi tegemine". Uuringu ajaks pannakse patsiendi kätele ja jalgadele ja rindkerele elektroodid, need siis "vaatavadki" südamelihase tööd igast suunast. Elektrokardiograafia omab suurt tähtsust rütmihäirete, südamelihase verevarustushäirete, südamelihase suurenemise ja ka kopsuhaiguste diagnostikas. Arstitöö kuldse standardi juurde kuulub ka igal patsiendil, kes kurdab rindkere valu, pigistustunnet rinnus mis võib kiirguda õlga, selga või kätte teha ka elektrokardiogramm. Seda selleks, et teha varakult kindlaks tõsine südamehaigus: südamelihase infarkt. Igapäevatöös on kasutusel kaks erinevat elektrokardiograafi, üks pisem ja kergem koduvisitidel ja suurem diagnostikakabinetis. Seade peab olema uuringuks alati valmis, mingit õigustust ei ole olukordadele kus on "ootamatult" lõppenud paber või tühjenenud on seadme aku. Õigel ajal tegemata uuring võib viia ekslike otsusteni ja seda ei tohi arstitöös kuidagi lubada.