HELIHARGI TESTID
WEBER`i test. 256 Hz vibreeriv helihark asetatakse patsiendi lagipea keskjoonele. Normis kuuleb patsient undamist lagipeas, sellisel juhul on Weber´i test negatiivne (Weber -). Heli kuulmisel vasaku või parema kõrvaga märgitakse leidvastavalt kas Weber vasak või Weber parem ( Weber dex, Weber sin)
RINNE test. Hinnatakse võrdlevalt uuritava kõrva helitaju õhu ja luujuhtivust. Vibreeriv helihark asetatakse vastu uuritava poole nibujätket, kiui patsient enam ei kuule heli luujuhtivusel asetatakse helihark koheselt kuulmekäigu ette, sellest u 2,5 cm kaugusele. Normis kuuleb patsient helinat umbes 2 x kauem kui luujuhtivusel. Sellisel juhul on test positiivne ( Rinne +). Korratakse sama teise kõrvaga
SCHWABACHi`i test. Testi sooritamisel võrdleb meedik oma kuulmistaju patsiendi kulmistajuga. Vibreeriv helihark asetatakse vahelduvalt vastu patsiendi ja meediku mastoidjätket. Normis sumbub helin samaaegselt uurijaga. Kui meedik kuuleb helinat kauem, fikseeritakse see aeg ligikaudu sekundites. Sarnaselt korratakse test teise kõrvaga.
TEST |
NORM |
KONDUKTIIVNE KUULMISDEFEKT |
SENSORINEURAALNE KUULMISDEFEKT |
WEBER |
Patsient kuuleb helinat lagipeas sama intensiivsuse ja kestusega. (Weber -) |
Patsient kuuleb helinat valjemalt haige poolega. Weber lateraliseerub, paremale või vasakule |
Test pole alati usaldusväärne. Haige reeglina kuuleb helinat valjemalt terve poolega. |
RINNE |
Õhujuhtivus 2 x kauem luujuhtivusest. Rinne positivne ( Rinne +) |
Patsient kuuleb luujuhtivusel helinat sama kaua või kauem võrreldes õhujuhtivusega. Rinne negativne
( Rinne -) |
Rinne positiivne.
( Õhujuhtivus pikem) |
SCHVABACH |
Võrdne uurija kuulmisega |
|
Meedik kuuleb helinat kauem, märkida aeg sekundites. |
|