29.05-05.07.2003

Küsimus: ...
Printimine
Tere!
Mul oleks küsimus higistamise kohta. Tihti tekivad suured higilaigud kaenla alla. Just siis kui lähen välja, näiteks sõpradega või nii sama linna, kodus pere seltsis ei ole midagi. Olen mõelnud erinevate põhjuste üle.
Äkki on see seotud puberteediga, olen ju 16 ja kasvan veel, kuid probleem on olnud juba umbes 1-1,5 aastat. Võibolla on see aga seotud mu enesehinnanguga. Äkki ma tunnen end sõprade seltsis kuidagi teistest halvemini. Või on see seotud näiteks närvidega, mis oleks muidugi kõige halvem variant.
Ootaks nõuandeid kuidas saada lahti higiplekkidest ja suurest higistamisest.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
05-07-2003
Tere
Mõistan muret. Seostan vaevust tõesti puberteediga, nimelt selles eas hakkavad seni uinuvas olekus higi ja rasunäärmed usinalt tegutsema ja tulemus võib olla ebameeldiv. Vaevust võib süvendada ka Sinu organismi iseärasus, mida nimetatakse vegetolabiilsuseks. See tähendab, et nii positiivse kui negatiivse stressi korral ( kohtumine sõpradega, vastamine tahvli ees jne ) tekib liigne higistamine tingituna higinäärmeid juhtiva närvisüsteemi osa ebaküpsusest. Arvan, et aeg leevendab Sinu muret. Seni aga soovitan regulaarselt end pesta ja kasutada kosmeetikatoodet grupist " antiperspirant" see nimelt surub maha liigse higistamise. Levinud on deodorant, mis oma lõhnaga surub maha higilõhna, higistamist kuigivõrd mõjutamata.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Küsimus: Mure
Printimine
Tere!
Olen 12-aastane tüdruk ja mul on selline mure, et mu vööümbermõõt on 74 cm,rinnaümbermõõt on 89 cm ja puusaümbermõõt on 87cm.Kaalun 50 kg ja olen pikk 158 cm.On see norm või ?
Margit

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
05-07-2003
Tere !
Noor daam, ole mureta. Need näitajad on suurepärased. Oled jõudnud parajasse kasvuikka ja kaal ja pikkus suurenevad Sinu 16-17 eluaastani. Pane aga tähele kaalu-pikkuse suhet. Ideaalkaalu saad nii, kui lahutad oma pikkusest ( sentimetrites) ära 105-110. Sinu näitel : 158-105 ( 110), saame 53 ( 48 kg) mis ei erine oluliselt Sinu tegelikust kalust. Nii et kõik on hästi.
Tähtis on veel paras vaimne ja füüsiline kormus ja hoidumine kõigest mis võiks head tervist ja normaalset arengut kuidagi kahjustada.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: lünfisõlmed valusad
Printimine
Tere.
Kurk oli haige, mee ja muude kodustevahentitega sain kurguvalust lahti.
Nüüd aga need lõua all olevad sõlmed on paisunud ja hästi valulikud.
Kas on lootust, et need lünfisõlmed lähevad ise tagasi või peaksin arsti poole pöörduma?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
05-07-2003
Tere !
Oletan, et probleem on tõsine. Nimelt visa lümfisõlmede suurenemine kurgupõletiku jäörgselt võib olla tingitud haigustekitajast nimega beeta hemolüütiline streptokokk, mida peab ravima päris korralikult antibiootikuimiga 10-14 päeva. Kui ravi pole päris õige, on võimalikud mitmed tüsistused: südame ja neerukahjustus. Soovitan seega pöörduda arsti vastuvõtule, et uurida bakterioloogiliselt kurgulima ja määrata õige ravi. Seniks aga võib abi olla kampriõlikompressist 2-3 xpäevas kurguümber.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: vererõhk lapsel
Printimine
7a poisil on vererõhk 98/30 ja meid saadeti kardioloogile. Millest võib selline vererõhk olla tingitud, arstile pääseme alles augustis.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-07-2003
Tere
Soovitan taas kontrollida vererõhku ja seda mõlemal käel. Ilmselt on vererõhku mõõdetud automaataparaadiga ( tulemus 98/30), need seadmed pole kuigi töökindlad-usaldusväärsed. Ka ei pruugi mansett vastata poisi käsivarre läbimõõduga. Soovitan korrata arsti poolt vererõhumõõtmist nii istudes, lamades kui seistes. Teie lapsel mõõdetud alumine vererõhuväärtus 98/30 tundub olema veidi madalam, kui aga laps näib tervena ning jookseb ja mängib võrdselt teistega pole midagi tõsist karta.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Rõhub
Printimine
Tere
Probleem rinnus rõhuv raskuse ja kerge valuga. Eriti siis, kui õnnestub 4 päeva järjest puhata, siis neljandal päeval tekib raske ja rõhuv valu rinnus, mis mõne aja pärast möödub. Vahest on see valu ka muul ajal, kuid alati siis, kui õnnestub vähemalt 4 päeva puhata. Vahest olen isegi öösel selle rõhuva tunde peale ärganud. EKG on hiljuti (mais) koormusteti näol tehtud ning midagi ei loetud välja.
Olen 29.a naisterahvas
MIs toimub?
Ette tänades

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-07-2003
Tere
Soovitan edasisi uuringuid: kindlasti kopsuröntgenogramm. Harva võib ka näiteks sapikivitõbi avalduda Teie vaevustena, seda saab kindlaks teha ultraheli uuringuga. Siiski arvan, et Teie vaevus on tõenäoliselt somatoformse tekkega, so kõik uuringud on korras ag vaevus püsib. Enne aga ei saa seda väita kui tõesti pole kõik uuringud tehtud. Somatoformse häire puhul on oluline teada selle olemust, puudub füüsiline oht tervisele, raviks kasutatakse vestlust ja arutamist, ravimitest aga ärevuse ja depressionivastase toimega medikamente. Neid määravad nii perearstid kui psühhiaatrid. Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule ja temaga koos arutada mida võiks ette võtta.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: silmaaluste tursed
Printimine
Mul on kogu aeg silmaalused turses, mõni päev isegi rohkem. Õlut joon vahel paar pudelit kangemat sorti, kuid muidu ei joo. Olen 51 aastat vana ehk on tekkinud mingi haigus, mis annab endast märku!

Leo Mulgimaalt

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-07-2003
Tere Leo
Kahjuks on raske midagi kindlat ütelda, kui ei ole neid turseid näinud ega oma ülevaadet paljudest teistest üksikasjadest. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, seni aga hoiduda soolasest toidust ja ka rohkest õlletarbimisest, pudel lahjemat õlut päevas on maksimum.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Puuk naba-augus
Printimine
Sain 10 päeva tagasi nabasse puugi, mille avastasin päev hiljem. Puugi sain välja tõmmatud, kuid eemaldamise koht läks mädanema ega taha paraneda. Nüüd olen 2-3 päeva olnud väga väsinud (pea on uimane ja valutab, üldine nõrkustunne).
Puuk-entsefaliidi suhtes olen vaktsineeritud (aasta tagasi 3 süsti).
Puuk-borelioosile omaseid punaseid ringe ei ole. Perearsti juures käisin, aga tema saatis mind "pikalt", et tulge tagasi siis kui palavik kõrge või punased laigud tekivad. Ise kardan pigem infektsioonile järgnevat tüsistust, mis tekib seoses NABAHAAVAGA - on ju naba väga õrn koht.
Seega minu küsimused:
1. Kas puugihammustuse naba haava kaudu võib saada mürgitust?
2. Kuidas see avaldub enesetundes või verepildis?
3. Kas on võimalik teha s.t nõuda mingeid (vere)analüüse, mis näitaksid põletikku, mürgitust vmt.
4. Mida saaksin ise veel teha, et olukorda leevendada (lisaks naba briljant rohelisega määrimisele)?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-07-2003
Tere
Mõistan Teie muret, puugiga seonduv on viimastel aastatel elanike seas külvanud palju hirmu, segadust ja ärevust.
Olen kindel, et Teie vaevuse põhjuseks on lihtne haavainfektsioon. Teadupärast puuk ei desinfitseeri oma nokka, ja naba on koht kus vigastused on üldse kehvad paranema.
Vastused
1. Tõsise veremürgituse ( sepsise) saamine on vähetõenäoline
2. Tõsise mürgituse tunnuseks on palavik, halb enesetunne, nõrkus, vereanalüüsides on leukotsütoos, kiirenenud settereaktsioon ja suurenenud c reaktiivne valk
3. Neid teste määravad arstid heameelega, et tuua asjasse selgust nii endale kui patsiendile
4. Soovitan vältida hammustuspiirkonnas naha haudumist, hea toimega on lihtne kamriõli kompress. Selle tegemiseks panna kamriõli marlile ja nii haigele kohale, vältida paberi või kompressikile kasutamist
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: tugevalt paistes jalad
Printimine
Mu abikaasal on jalad altpoolt polve paistes ja kuidagi pinges ja kovad. Ka on muutunud jalgade varv altpoolt polvi - need on kuidagi tumedad. Ka valutavad nad tal tugevasti, kuid arsti juurde abikaasat enam ajada ei suuda. Kord oeldi talle sealt, et see on neerudest, kuid midagi muud ei tehtudki. Kuid viimasel ajal on varvus eriti tumedaks lainud ja jalad on nagu krampis.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-07-2003
Tere
Olete jätnud märkimata paar " pisiasja" vanus, sugu, varasemad hgaigused, elu ja tööstiil.
Siiski oletan, et Teie vaevuse põhjuseks võib olla süvaveenilaiendid, venoosne turse või ka südamepuudulikus. Kõige sageasemaks probleemiks suveti on just venoosne turse, mille raviks on soovitav vältida kestvat istumist või seismist, seda soodustab ka näiteks bussisõit kui puudub võimalus jalgu sirutada. Esimeseks soovituseks oleks lamamine kõrgemale tõstetud jalgadega ja veenisukad keskmise survetugevusega ( u 15 mm/hg ). Loomulikult on minu peamine soovitus siiski pöörduda perearsti vastuvõtule, kus selgitatakse vaevuse täpne põhjus ja koostatakse vastav uuringute-konsultatsioonide ja raviplaan.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: lümfisõlmed
Printimine
Mõlemal pool lõua all on pikka aega lümfisõlmed, paremal 3,8cm ja vasemal 3 cm läbimõõduga. Perearst saatis kilpnäärme arsti juurde, sonos kilpnääre
normaalsest suurem sonos lümfisõlmed norm leid. KIlpnäärmest võetud biopsia, korras. 7 a. tagasi on paremalt Tall.näo-ja lõualuu kirurgias eemal-
datud 1 lümfisõlm, pahaloomulisust ei esinenud. Käesoleval ajal kaelapiirkond
valulik. 2,5 a. tagasi opereeriti onkos ca colli uteri (in situ). Loomulikult arvan,
et asi on halb.Arstid aga soovitavad psühhiaatri juurde minna.
Millistest haigustest veel on tingitud lümfisõlmede suurenemine lõua all?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
30-06-2003
Tere
Teie andmetega tutvudes jääb mulje, et tegemist ei olegi lümfisõlmedega, muidu oleks sonografist neid ka kirjeldanud. Võimalik, et tegemist on kilpnäärme sagaratega, kuigi need asuvad kõrisõlme ümbruses, võimalik, ka et sonografisti tähelepanu piirdus vaid kilpnäärmega. Soovitan ikka leidu täpsustada. Suurenenud lümfisõlmede põhjuseks on sagedamini hammaste, ninaneelu, põskkoobaste kroonilised põletikud, ka mitmed teised haigused. Ei tahaks varakult avastatud ca colli uteri`ga vaevust seostada.
Nii et uurida veel ja kui ikka mitmed arstid kinnitavad, et kõik on korras, siis see ka on nii. Igasugune teadmatus põhjustab mõnele patsiendile erakordselt suurt ärevust, muret, rahutust, milletõttu on oluliselt häiritud inimese elukvaliteet ja heaolu. Ka nende tunete leevendamiseks on olemas mitmed ravimid, mida määravad nii perearstid, kui psühhiaatrid. Ravimite kõrval on tähtsam siiski teadmine, et kõik on hästi ja midagi tõsist ei ole.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Ülekaal
Printimine
Tere olen 11 aastane tüdruk. Ma kaalun 39.5 kg ja olen pikk 149,5 cm. Tegelen võimlemise ja tennisega.Mind huvitab see, kas ma olen ülekaalus ja kui palju ma peaksin alla võtma?
Ettetänades,
Kaisa

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
30-06-2003
Tere Kaisa
Ole mureta, Sinu kehapikkus ja kehakaal on täiesti normis. On koostatud vastavad graafikud nii pikkusele kui kaalule ja Sinu näitajad asuvad päris keskjoonel- nii et ei vähe ega palju. Söö mitmekesist ja tervislikku toitu, õpi hoolega; käi läbi sõprade-tuttavatega ja tegele ka spordiga. Nii kasvab Sinust terve ja tubli neiu.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Õunaäädikas
Printimine
Sooviksin küsida, kas palju kiidetud õunaäädikat tohib juua hommikul tühja kõhuga? Või äkki saab nii maohaavad?

Ette tänades

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Lahjendatud kujul 2-3 supilusikatäit enne sööki stimuleerib maomahla eritumist ja soodustab hea isu teket ja paremat seedimist. Kurjast oleks õunaäädika joomine tühja kõhu peale ilma järgneva söögikorrata.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Kõht
Printimine
Millest on tingitud kõhu pidev korisemine?Mis rohud aitavad selle vastu?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Olete andnud vastamiseks väga vähe infot. Vaevuse taga võib olla piimasuhkru tlumatus, ärritatud soole sündroom, mööduv seedehäire, sapi ja kõhunäärme haigused jne jne.
Soovitan pöörduda arsti vastuvõtule, kus uuritakse Teie vaevust põhjalikumalt, nii saab määrata ka õigema ravi
Head tervist soovides Mais Veskimägi


Küsimus: Hemorroidid
Printimine
Tere, päraku ümbruses on tekkinud paar punni. Istuda on veidi ebamugav ja ükskord tuli ka verd. Hommikuks nagu oleks need punnid kadunud (nagu oleksid sissepoole tagasi tõmbunud), kuid õhtuks on nad tagasi (on küllaltki istuv töö). Olen sünnitanud 3 last. Erialaarstile veel jõudnud pole, kasutan haimaksaõliga küünlaid PREPERATION H. Soovin teada, et kui need punnid kadunud pole, siis millal võib korrata neid küünlaid (seni, kuni arstile jõuan)? Küünlaid jätkub 5-6 päevaks.
Ette tänades
L.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Teie vaevus on omane nii nagu ise märgite, hemorroididele. Seda seisundit soodustab istuv töö, vibratsioon, ka eelnevad sünnitused, kalduvus kõhukinnisusele. Esmaabiks soovitan külma kompressi piirkonda ( abi on ka marli sisse mässitud jääkuubikust) ja lamamisest. Erinevad raviküünlad pehmendavad väljaheidet ja tuimestavad limaskesta. Enamus inimesi põeb oma elu jooksul 2-3 korda ägedat hemorroidi. Kui aga vaevus on püsivam, on vajalik pärakuarsti konsultatsioon ( Tallinnas) või kirurgi konsultatsioon. Raviks kasutatakse skleroseerivaid süste või lõikust.
Umbes sarnasele küsimusele olen ka eespool vastanud, soovitan vastatud küsimusi sirvida.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: öine higistamine
Printimine
Tervist,
Lasksin oma perearstil teha endale vere ja uriini analüüsid. Olen tema väitel täielikult terve. Tegelikult vaevab mind aga öine higistamine. Higistan nii, et vahetan ennast viimase 3-4 kuu jooksul regulaarselt öösel kuivaks. Ja hommikul ärkan ikka läbimärjana-leemendavana ja halvasti puhanuna. Tunne on vahel selline nagu mul oleks tugev pohmell.
Muid haigusnähte mul ei ilmne, päeval ei higista üldse.
Olen 32 a naisterahvas, terve, 168 pikk, 54 kg seega vist normaalkaaluga. Lapsepõlves põdesin südame reumat, mandlid on opereeritud. Muid haiguseid ei ole esinenud.
Mida ma peaksin tegema? Kelle poole pöörduma? Kindlasti on selline higistamine mingi organismi märguanne?
Parimate tervitustega,
Öine Higistaja

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
õistan muret. Pean vajalikuks täpsemaid uuringuid: kindlati oleks vajalik rindkere röntgenogramm, kilpnäärme testid jt uuringud. Karta pole midagi, pöörduge taas perearsti vastuvõtule. Vaevuse püsimine 3-4 kuud ei ole õige.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Miks
Printimine
Tere! Mida näitab see,kui alumine vererõhu näit on kõrge,ka proovitud tabletid,vähemalt 5-6 sorti,erinevatest rühmadest,et langeta alumist vererõhku.Ülemise saab ikka 150-140 peale aga alumine rõhk ikka 110-100.Perearsti poolt ja ka kardioloogi poolt soovitatud n.n.veeväljaajamis ja ka rahustid +muud vererõhuravimid ei mõjuta alumist rõhku.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tervist
Soovitan diagnoosi täpsustamiseks vererõhu ööpäevaringset monitooringut. Nimelt on asjalugu selles, et tundlikemal patsientidel võib vererõhk arsti juures olla oluliselt kõrgem kui muidu igapäevaelu taustal. Kui uuringul leitakse püsivalt kõrge vererõhk siis on vajalikud täpsustavad uuringud: eeskätt neerud ja kilpnääre. Sõltuvalt tulemustest on ka ravi vastav.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: peavalu, hirmus väsimus ja süda
Printimine
Tere, tere!
Olen 20 aasane tüdruk, mureks on juba kuuaega peaaegu iga päev esinev peavalu koos iiveldusega, mis peaaegu üldse ravimitele alluda ei taha, ning vahel kaob imekombel ise, kuid tuleb möne aja pärast tagasi.
Lisaks sellele esineb pidev väsimus ning füüsilisel tegevusel hakkab süda aegajalt jupsima. Nagu vahelöögid oleksid vöi süda töuseb nagu kurku ( päris naljakas kirjeldus vist ) ja hingamisele möjub nagu ka (ajab hingamisrütmi sassi ).
Lisaks veel: olen norm kaalus, menses on hormoonidega normis, kool on selleks aastaks läbi, käin tööl, ka öösiti.
Ja üks asi veel mis vöiks tähtis olla, mul on pidevalt kurk haige, kaks nädalat tagasi söin seitse päeva ospamoxi, kuid nüüd on kurguvalu tagasi (praegu see päeval enamasti tunda ei anna vaid öhtuti ja hommiku poole ööd ).
Üks asi veel pingepeavalud esinevad mul juba 10.aastat aga mitte igapäev nagu praegu.
Mis te arvate millega vöiks tegu olla?

Ette tänades !
Aidi

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere Aidi
Olen tõsiselt mures- hiljutine mandlipõletik ja nüüdsed südamevaevused, väsimus ja koormustaluvuse langus viitavad tõenäoliselt südamelihase kahjustusele. Palun pöörduge kiiremas korras perearstivastuvõtule, kus vajadusel suunatakse teid täpsemateks uuringuteks südamearstile või ka haiglasse.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: veritsus
Printimine
Millest võib olla tingitud mõningane veritsemine pärakust?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Selle põhjuseks võib olla sagedamini pärasoole veenilaiend või limaskesta lõhe. Meenub, et umbes sarnasele küsimusele olen juba eespool vastanud. Seal leiate pikema selgituse võimalikest põhjustest ja mida peaks ette võtma.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: minestus
Printimine
kas tasub ennast uurida lasta?
läksin dushi alla ja olin seal 5 min. seejärel hakkas halb ja kukkusin kokku. peale seda sain jalad alla ja pikutasin veidi. läks nagu 'mööda'. varem midagi taolist pole juhtunud.
seekord polnud ma midagi söönud, ka eelmisel õhtul mitte.
varem olen minestanud ka, seoses vereproovide andmisega, ja 15 aastat tagasi väikses ruumis, kus mul lihtsalt jäi õhku väheseks.
üldiselt olen olnud väga terve. 6 aastat tagasi oli neerudega jama, mingit laadi põletik, mis aga raviti välja.

kas minestamise põhjus on lihtsalt vereringe häire? või võib olla ka seoseid kunagise neerupõletikuga (tookord öeldi, et see võib kunagi uuesti välja lüüa).

praegu olen 22 aastane, naisterahvas

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Arvan et Teie minestuse vahetuks põhjuseks võis olla veresuhkru madal tase ( olite ju söömata päris pikka aega), ka see et keha kokkupuutel sooja veega võivad veresooned kiiresti laieneda ja põhjustada niiviisi vererõhu järsu languse, milele järgnebki nõrkemine. Osadele inimestele, valdavalt naised on minestamine ka omane, sellel on ka perekondlik eelsoodumus. Minestust soodustab ka organismi kurnatus ja mõni hiljuti põetud äge hingamisteede viirusinfektsioon.
Kui olete mures tervise pärast, soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kus kontrollitakse vereõhku, selle muutusi kehaasendist sõltuvalt, tehakse vereproov ( madala hemoglobiini sisaldus ehk aneemia väljaselgitamiseks ) kardiogramm jt. uuringud. Kindlasti uuritakse ka neuroloogiliselt; hinnatakse kordinatsiooni, tasakaalu, reflekse, silmade liikuvust. Kui kõik on hästi siis on minestamine Teie omapära, mida on vaja arvestada nii teil endal kui Teie lähedastel, et vältida tõsisemaid vigastusi.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: ei tea mis viga
Printimine


Tere.

Ma loodan et pöördun õige inimese juurde oma küsimusega, nimelt paar päeva tagasi hakkasin kurgus midagi imelikku tundma.Selline tunne on nagu midagi oleks ees aga alla neelata ei saa. Tuleb ülesse ka väheke maomahla ja sellega kaasneb väike valu. Ma ei tea kas te üldse oskate nii segase küsimuse põhjal midagi vastata , aga jube ebameeldiv tunne on........

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Teie vaevused on omased mao-söögitoru tagasivooluhaigusele. Asjalugu on nimelt selles, et tavaliselt ei pääse toit ja maomahl maost söögitorusse, seda takistab mao ülemine lukuti. Kui see "lukk" mingil põhjusel ei pea ja annab tagasi siis mao happeline sisu kutsubki esilie krvetava-valuliku tunde rinnus-kurgus. Probleem on tänapäeval väga levinud. Soovitan esialgu pidada dieeti, hoiduda kõhu väga täissöömisest; süüa korraga vähem aga sagedamini, hoiduda väga praetud ja vürtsikatest toitudest. Abi on ka ravimitest nimega antatsiidid. Apteegis on mõnedki käsimüügiletist saadaval: almagel, Zantac kihisevad tabletid jt. Kui vaevus püsib pikemat aega on õige pöörduda perearsti vastuvõtule, kus siis täpsustatakse vaevuse olemus, mõeldakse ka teistele võimalustele ja koostatakse uuringute-raviplaan.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Tere
Printimine
Tere
Olen 17 aastane poiss ja mu küsimus oleks järgmine
Ma avastasin et mul on lõua alla lümfisõlmed nii 4 kuud tagasi läksin perearsti juurde siis käisin neid veel näitamas mingile arstile kes tegi nendest pildid läksin perearsti juurda ta ütles et need pole halvad eelnevalt oli vere proov võetud ka ja sellel pold midagi viga peale selle et rauda oli liiga palju.Ta ütles et nad lähevad ise ära aga minul nad pole ära läinud ja kuna ikke puutuna ka neid siis nad seal on ja nad pole väikesed päris suured teise ?Milles võiks probleem olla

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tere
Lõuaalused lümfisõlmed suurenevad kõige sagedamini nina-neelu ja hammaste põletike korral. PAtsiendile endale võib tunduda, et kõik on korras, kuid leitakse näiteks krooniline mandli või põskkoopapõletik või väike hambajuurepõletik. Vajalik on kõige selle täpsustamine. Soovitan nõu pidada hambaarsti ja nina-kõrva-kurgu arstiga. Kui lümfisõlmed vaatamata kõigele ei taha ära kaduda, siis sel juhul tehakse lümfisõlme biopsia. See tähendab, et väikese lõikuse käigus eemaldatakse üks lümfisõlm ja seda uuritakse mikroskoobiga. Lisaks lõuaalustele lümfisõlmedele on vaja pöörata keha teiste piirkondade lümfisõlmedele: kuklal, kaenlaall, rangluude kohal, kubemes. Neid saab käega katsuda. Lümfisõlmed on aga ka keha sees: rinnakorvis, kõhuõõnes. Neid saab uurida röntgenipildi või ultraheli uuringul. Lümfisõlmede suurenemine teeb valvsaks iga arsti, liiatigi kui probleem on püsinud juba mitmed kuud. Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule, kust suunatakse juba kõige õigema eriarsti juurde.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: juuste väljalangemine
Printimine
Olen 29.a. naine. Võtsin poole aastaga kaalust maha 20 kg (nov.-aprill). Kolm kuud tagasi hakkasid juuksed välja langema. Pereasti juures tehtud anaüüsid olid korras. Olen kuu aega võtnud kaltsiumi tablette ning kasutanud DUCRAY sarja kuuluvat juuste väljalangemise vastast preparaati ning Anacaps toidulisandit juuste väljalangemise vastu. Tänaseks mingit paranemist ei ole. Juukseid tuleb palju eriti peale juuste pesemist (pesen juukseid kahe päeva tagant). Mida soovitate?
Tänan!

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tervist
Soovitan pöörduda nahaarsti vastuvõtule. Vajalik on põhjuse selgitamine: selleks võib olla vitamiinide-mineraalainete nappus toidus, mõni organismi üldhaigus, aga ka juuste normaalne elutsükkel. Vajaks ka täpsustamist kokkupuude keemiliste jm ainetega. Ka erinevad shampoonid jm hooldusvahendid võivad üllatuslikult põhjustada juuste väljalangemist.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: magusasöömine
Printimine
Tere. Olen püüdnud siit-sealt saada selgust, kui palju võib 7-aastane laps süüa magusat ja kui palju on palju. Nimelt vanaema hirmutab, et kui lapsel on ikka suur magusaisu ja ta seda ka tõesti suhteliselt palju tema arust sööb, võib tulla ja et juba ongi lapsel suhkruhaigus. Minul endal oli ka lapsena magusaisu, kui raamatut lugesin, ikka midagi krõbistasin. Praegu vahest harva, kui väsimus või midagi, siis shokolaad nagu kosutab. kas on põhjust muretseda, kui laps on kõhnapoolne, ei joo vedelikku haiglaselt palju, traavib ringi ja tema hambad on terved? Mis on magusasöömises halba? Vanaema soovitab kogu aeg süüa musta leiba - no ma ei tea, minu meelest on ka kuiva leiva söömine veider. laps peaks ikka sooja toitu peaasjalikult saama ning värsket kraami, mitte et leiba üldse mitte, aga vahet pole - musta leiva käärud enne suppi või muud toitu rikuvad nende isu täpselt samamoodi kui kommid.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
27-06-2003
Tervist
Magusasöömine ja magusavajadus on omane enamikule väikelastele. Seda on püütud seletada mitmeti, üks seisukohti on aga selline. Nimelt on ema rinnapiim suhteliselt suure suhkrusisaldusega, hiljem kui enam rinda ei saa on harjumus magusat saada aga alles. Suhkrusöömine lapseeas ei tekita suhkruhaigust. Kindel on see et igas eas peab olema igapäevane toit olema tervislik ja hästi tasakaalustatud olema ja sisaldama normaalseks elutagevuseks ja kasvuks kõiki vajalike toit ja mineraalaineid. Magusal on omadus blokeerida peaaju söögiisu küllastuskeskust, see tähendab paar suutäit magusat ja isu ongi otsas. Mõtlen siin isu nö asjaliku toidu suhtes. Ka näkitsemine rikub oluliselt isu. Sage magusasöömine kujutab endast tõsist ohtu ka hammastele, see happekollireklaam teleris on täiesti õige. Mida soovitada. Kui toitumine on tasakaalustatud ja sisaldab kõike vajalikku siis selle kõrval paar - kolm kommi küpsist päevas pole kurjast. Kui aga lapse nö õige toidu tarbimine kannatab magusasöömise tõttu on vajalik seda kindlasti reguleerida. Olen ise 2 ja 3 a laste issi ja tean probleemi keerukust omast käest. Sageli anname vanematena suure või väga suure kisa ärahoidmiseks lihtsalt alla. Hiljutine avastus oli shokolaadi medalitega. Kui suurem laps on olnud matkal, kodustel töödel, pere spordivõistlustel väga tubli siis on see väga tõhus preemia. Selle nimel laps püüab hoolega. Kui kommid laste silmalt ära peita siis lapsed näivad ka asja mõnevõrra unustavat. Suur viga on see kui lauale panna kott või kauss kommidega siis ei saa rahu enne kui see on tühjaks söödud. Kannatab nii selle kui järgmise päeva söögiisu.
Loodan, et sain olla kasulik, jagades kogemusi nii tohtri kui väikeste põnnide issina.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Nakkushaiguste vastu vaktsineerimine.
Printimine
Mul pole ühtegi nakkushaigust olnud. Nüüd on laps lasteaiaealine ja lasteaedades ringlevad hetkel sarlakid ning tuulerõuged. Ma ei tahaks sugugi haigestuda, täiskasvanud põevad tavaliselt ju hullemini ka. Kas on võimalik ennast täiskasvanuna vaktsineerida ja milliste haiguste vastu? Kas see on tasuline?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
15-06-2003
Tervist
Tasuta vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu, tavaliselt tehakse uus süst kui patsient on saanud mõne nahavigastusega trauma. Teised vaktsineerimised on tasulised. Soovitan vaktsineerida ennast kindlasti gripi vastu ( hind u 90-150 EEK), kui liigute metsas siis ka puukentsefaliidi vastu ( 3 süsti, kokku 450-600 kr) Kui võib juhtuda, et olete sugulises vahekorras paljude partneritega, siis ka B hepatiidi vastu ( ka 1-3 süsti, hind u 200-400 kr). Kui põete suhkruhaigust või kopsuastmat, siis võiks mõelda ka kopsupõletiku vastase vaktsineerimise peale ( hind u 200 kr) Need on põhilised vaktsineerimised, mida meie riigis tehakse.
Eraldi teema on reisivaktsineerimine, see sõltub suuresti millisesse riiki-maailmaosasse tahetekse reisida.
Täiskasvanuid ei vaktsineerita tuulerõugete ja sarlakite vastu, kuna need on reeglina lapseeas läbi põetud.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: energiajoogid
Printimine
Tere!
Kuidas suhtute erinevatesse energiajookidesse ja millised kõrvaltoimed võivad näiteks olla Eestis toodetud Starteril? Kas nende sage joomine võib põhjustada ka ülekaalu? Sõidan pikki maid autoga ja olen avastanud, et Starter aitab ärkvel püsida (olen 32, naine). Vahel joon mitu pudelit päevas? Kas teen endale sellega ehk liiga või pole põhjust muretseda?
Tänan teid vastuse eest ja soovin kaunist suve!

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
15-06-2003
Tervist
Tervisliku toitumise kuldreegel on: igapäevane toit peab olema mitmekesine, hästi tasakaalustatud ja vastama inimese energiavajadusele. Energiajoogid sisaldavad põhiliselt süsivesikuid ( glükoosi) mis on hea peale tugevat füüsilist koormust, mineraale ja vitamiine. Joogi tarvitamisel kompenseeritakse kiiresti peale tugevat füüsilist treeningut kaotatud vedelik, mineraalid, glükoos. Glükoos, vitamiinid ja süsihappegaas omab tõesti ka üldist toniseerivat toimet kui pole eelnenud tõsist füüsilist pingutust. Paar pudelit päevas ei ole suur kogus ja ei kujuta endast ohtu, kui samas sööte " normaalset toitu". Peaks lugema ka purgi pealt süsivesikute ja vitamiinide sisaldust. Süsivesikud peaksid moodustama päevasest energiavajadusest kuni 50%, ehk keskmiselt 1000 kcal, ehk 250 g süsivesikut mingil kujul. Kui joogiga saadav süsivesikute hulk jääb sellese piiresse, siis pole midagi halba karta.
Autoga sõites on tõhusam ( kuigi mitte nii mugav) võte väsimuse peletamiseks, väike peatus kus tullakse autost välja, tehakse mõned venitus-sirutusharjutused, hea on ka väike uinak. Puhanult läheb sõit palju ohutumalt.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Kas hallitus on mu maha murndud?
Printimine
Tere!
Minu meessöber (puudub eestikeelne klaviatuur) kolis sygisel suvilasse elama. Nö.raudse tervisega mees on olnud alailma haige. Kui me omavahel läbi hakkasime käima ja mina tema pool tihti päevi peatusin, jäin ka mina haigeks. Iga kord sama lugu: köige pealt kurk valus, siis köha ja löpuks nohu. Kuna elan Soomes ja siin räägitakse palju hallitusest, siis kysisin mehelt, kas tal majas hallitust on. Selgus, et alumise korruse laudpörand on ehitatud kohe liiva peale ja hallitab. Mehel on tihti ppalavik ja silmanägemine udune. Kui mina seal olen, siis esimesed2-3 päeva pole mul midagi viga, aga 4 päeval on juba kindlasti kurk valus. Kas see vöib olla tingitud sellest hallitusest? Maja on kogunisti puust ja oma möistusega mötlen, et kui öhk hästi liigub, siis peaks ju selle hallituse tervisele ohtlikud osad ka kergelt hingamisteedesse sattuma. Kui asi on hallituses, siis kuidas end terveks ravida kuni pörand vahetatud saab?
Austusega Eesti arstide vastu M S

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
15-06-2003
Tervist
Hea meel saada küsimus ülelahe naabritelt-hõimukaaslastelt.
Kardan, et jään Teie kirjas toodud küsimustele vastamisel veidi kimpu. Oma kogemustest patsientidega võin öelda seda, et vanades majades esineb tõesti terve hulk erinevaid seeni ( majavamm, hallitus) aga ka kodutolm( õigemini selles elavad lestad) võib põhjustada astmanähtusid hingamisteede poolt. Tekivad kiuned-vilinad-urinad rinnus, hingamine raskeneb, haige ise tunneb pidevat hingematmistunnet kui ta viibib sellises hoones. Asjast on enam ohustatud eelsoodumusega lapsed. Ei ole kuulnud, et maja seen ja hallitus oleks kurgupõletiku tekitajaks. Vahest on ruumide põrand lihtsalt jahedam, mis põhjustab nina pideva nohususe ja sellele järgneb tihtipeale ka kurguvalu. Enne kui alustate põhjalike remonttöödega, proovige sooje sokke-susse-põrandakatteid. Ka toad ise peaksid olema soojemad. Kuidas on lugu näituseks normaalse sooja toidu tegemise võimalusega. Ühekülgne jahe toit võib olla ka Teie murede põhjuseks. Mida arvavad Teie tervisekeskuse arstid, kitsama ala spetsialistid??
Loodan väga, et sain olla veidikenegi kasulik
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: puukentsefaliit
Printimine
Leidsin oma 2,5 aastase lapse kaelalt puugi. Tundus, et ta on sinna kinnitunud. Enne kui midagi ette jõudsin võtta, oli puuk kaelalt kadunud. Ei olnud ka jälge hammustusest ega mingit haava. Kas sellisel juhul on üldse oht, et võib nakatuda puukentsefaliiti?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
12-06-2003
Tere
Arvan, et ohtu haigestuda puukentsefaliiti ei ole. Oht oleks suurem kui puuk oleks kinnitunud sügavale nahka alates 2 tunnist.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: väikesel lapsel kõhulatisus
Printimine
tüdruk 1,2 aastat
4 p2ev kohati kõht hästi lahti, kaka vedel, tume ja iimane kord roheline.. natuke on ta rahutu ka sest vahel tuleb kaka koos gaasidega, vahepeal j2lle kõht täitsa korras? kas on põhjust muretseda-panitseda, või on tegemist hammaste tulekuga, muid toitumisharjumusi nagu muutnud pole, palavikku lapsel ka pole

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
12-06-2003
Tere
Kui lapsel tulevad tõepoolest hambad, siis on kirjeldatud nähtude esinemine loomulik. Soovitan last jälgida ja vaadata mis kulu haigus võtab. Vedelama kaka taga võib olla sagedamini siiski mõni infektsioon või dieedi muutus.
Kui lapse seisund peaks halvenema, näiteks tekib loidus, isutus, üldine lõtvus siis peab kohe kiiresti arstiga ühendust võtma.
Head tervist Teile ja Teie lapsele, Madis Veskimägi


Küsimus: ei tea mis viga
Printimine
tere olen 20 a neiu, mul on mure, millele oskate teie võibolla mingisugust selgitust anda, nimelt on mul juba üle kahe nädala stabiilne palavik 37.3-37,6 ja peavalu sihuke tunne on et pea on nii suur otsas et ei jõua liikuda, siis silmanägemine on hägusamaks läinud ageajalt silme eest läheb mustaks ka ning nüüd viimasel paaril päeval lööb torkav valu paremale poole rinda muidu on mul kehatemperatuur ikka kusagil 36.6 see mis mul nüüd on pole minu puhul üldse normaalne ja peavalud on ka väga haruldased. Ja probleemne aeg mis stressi tekitas jääb ka mõne nädala taha nüüd peaks nagu rahulik aeg olema aga tervis on kuidagi kahtlane.
ja üks küsimus on veel mis tekitab kontrollimatuid lihaste tõmblusi nimelt toetudes käele hakkab käsi lihtsalt tõmblema või istud toolil ja toetad jalga kuhugile peale siis hakkab see oma ette tõmblema, kas see võib olla mg puudus või varajane parkinsonism- palun andke nõu!!
ette tänades- britt

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
12-06-2003
Tere Britt
Teie vaevusi analüüsides, võiks mõelda põskkoopapõletikule. Seda saab täpsustada kas pere või nina-kõrva-kurgu arsti juures. Tehakse vereproovid, röntgen põskkoobastest, vaadatakse nina ja neelu. Huvi pakuks ka Teie mensese regulaarsus, võib juhtuda, et varane rasedus võib avalduda samade nähtudega. On olemas veel terve rida põhjuseid, mis võivad tekitada samu nähtusid, kõike seda saab täpsustada arsti vastuvõtul.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: tere
Printimine
Tere...
Ma ei tea kas ma pöördun õigesse kohta oma küsimusega kuid ma siiski teen seda...
Tahtsin küsida seda, et kuhu poole ma pean pöörduma kui tahan kontrollida rinda..kas oma perearsti juurde või on selleks eraldi arst...
Probleem selles, et olen 22 aastane ja minu rinnad ei kasva eritik üldse..on nagu ikka 13 aastasel...ja parema rinna alt on natuke valus...vasakul nagu ei ole...ma ei tea võibolla ma kujutan endale asju ette kuid tahaks ikka kusagil kontrollis ära käia...
tänan

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
12-06-2003
Tervist
Soovitan pöörduda oma murega naistearsti vastuvõtule, seal saab uurida Teie kui naise tervist iga kandi pealt, teha ka vajadusel täpsustavaid uuringuid hormonaalse seisundi jm kohta.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Ülekaal
Printimine
Tere. Mul on plaan sama küsimusega kunagi ka perearsti juurde minna, aga sooviks ennem eelinfot saada.
Olen 35-aastane 3 lapse ema. Pikkust 175 cm ja kehakaalu 125 kilo. Olen eluaeg natuke paksuke olnud, ca 10-15 kilo ülearu. Aga praegune kaal tekkis peale 2. lapse sündimist. Õigem on öelda, et tekitasin. Mul on pidevalt paaniline söögiisu. Saan väga hästi aru, et ma söön rohkem kaloreid kui tohiksin, aga ma ei suuda seda mitte teha. 3 aastat tagasi võtsin kaalujälgijates 39 kilo maha, aga siistuli grillihooaeg ja mul puudus igasugune võime end valitseda. Nüüd on täpselt sama kogus kilosid tagasi tulnud. Asi pole selles, et oleks tühja kõhu tunnet. Asi on selles, et mulle maitseb toit. Kui kõht on silmini täis ja tekitab halba enesetunnet, siis ootan natuke ja kui natukenegi parem hakkab, söön juurde. Arvan, et asi pole ka aeglases ainevahetuses, sest käin tualetis tihti ja regulaarselt. Vahel on tunne, et ma vajan üldse psühhiaatri abi! Küsimused siis selles, et kas minu puhul näiteks on perearstil välja kirjutada mingeid isu vähendavaid rohtusid; ega sellises küsimuses perearsti poole pöördumine ei too kaasa ilmtingimata mingeid suuri uuringuid eriarstide juures; kas on olemas mingid spetsiaalsed nn dieediõed, kes mind aitaksid kehakaalu alandamisel (jälgida, nõu anda, lausa kontrollida)?
Tänan ette vastuse eest (kui võimalik siis mitte lakooniliselt, et pöörduge arstile).

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
09-06-2003
Tervist
Kindlasti olete lugenud eelpool vastatud küsimusi, mis puudutavad ka liigset kehakaalu, samuti raskusi küsimuste üksikasjalikule vastamisele kui 2/3 arstile olulist teavet on puudu. Kuid proovin anda oma parima.
rPerearsti juurde võib alati pöörduda ka toitumisalaste nõuannete saamisega. Sõltuvalt Teie elukohast oskab perearst pakkuda parima lahenduse. Ta süveneb Teie probleemi, kui puudub kahtlus orgaanilise haiguse ( haigus mida on võimalik kaäega katsuda, aparaadiga näha või analüüsiga määrata) siis mingeid ränkasid uuringuid ei järgne. Minul näiteks Teie vaevuste looga tutvudes sellist mõtet ei teki. Peamiseks probleemiks tundub mulle olema, nagu ka ise oletate, psüühhiline vaevus. Seda tuntakse ka buliimia nime all. Ehk teisisõnu ohjeldamatu söömine stressi, pinge, ärevuse maandamiseks või söömine nö "ise ka ei tea miks aga on õudne tahtmine". Buliimia raviga tegelevad üldjuhul psühhiaatrid, psühholoogid ja psühhoterapeudud, aga ka selles vallas kogenud perearstist võib olla enam abi, kuna on teada teave Teie varasema haigusloo, perekonna jm kohta, samuti on hõlpus korraldada konsultatsioone teiste spetsialistidega.
Küsimus dieedi õest. Konkreetne vastus sõltub jällegi Teie elukohast. Suurtes linnades on sellised töötajad olemas. Oma praktikas aga koostan oma patsientidele ise omaloodud programmiga näidismenüüd, kus on arvestatud kõike olulist: kehamassi indeks, liikumine, üldine aktiivsus, eraldi valkude-rasvade-süsivesikute osakaal. Dieediõed koostavad näidismenüüsid üldjuhul käsitsi, mulle teadaolevalt Tallinna ja Tartu keskustes puudub eesti toitumistavasid arvestav tööd hõlbustav tarkvara.
Küsite ka kehakaalu mõjutavate tablettide kohta. Enamjaolt on levinud rasva kui ühe energiarikkama toitaine imendumist pidurdavate medikamentidega. Neil on praktikas isegi olemas mõningane toime, oma patsientidel olen saavutanud kaalulanguseks ravi ajal 1-2 kilo kuus, keskmiselt suudetakse ravi saada 3-4 kuud, mõnikord ka aasta. Preparaadi miinuseks on suhteliselt kõrge hind. Perearst saab seda välja kirjutada täiesti vabalt.
Muuseas soovitan oma küsimus saata ka kolleeg dr.Ennetile, kes on ka kliinik.ee portaali psühhiaater.
Loodan, et sain Teid veidi aidata. Aga esimene käik ikka perearsti juurde.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: südame isheemiatõbi.
Printimine
Kardioloogi sõnul põen südame isheemiatõbe.On tehtud koormustest ja ultraheli südamest.Koormustest katkestati kuna süda hakkas väga jupsima. Ultraheli järgi oli kõik korras.Tarvitasi ravimeid Cordarone,Eriniit.Nüüd arst muutis ravi tarvitan Digoksiini ja Propra-radiopharm 40. Valud vasakul pool rindkeres on vahel väga tugevad ja siis võtan Imturi (arsti soovitusel). Saan aru , et sellest tõvest ma ei paranegi , saan ainult ajutist leevendust rohtude abil. Kas minul on õigus invaliidsus grupile ja kelle poole pean pöörduma.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
05-06-2003
Tervist
Diagnoosi täpsustamise osas soovitaksin ka uurida koronaarangiograafia võimalust, ehk südame veresoonte kõige täpsem uuring, seda tehakse Tallinnas ja Tartus. Seniste uuringute ja ravi põhjal on see Teie haigus ja põete seda raskekujuliselt. Tablettravi kõrval on kasutusel ka vereesoonte otsene laiendamine ja uute soonte asetamine, mille kaudu juhitakse veri ümber kahjustunud sooneosa.
Arvestades Teie vaevusi, tundub küll olema põhjendatud vaegurluse vormistamine. Oleneb Teie vanusest, kui olete tööealine on võimalik taotleda töövõime kaotusprotsenti, riik hakkab sel juhul maksma invaliidsuspensioni, kui olete aga tööealine ja haigus on väga raske kuluga ja vajate pidevat kõrvalabi, siis vormistatakse puude raskusaste, see võib olla keskmine, raske või sügav. Kõigi eeltoodud taotluste alustamiseks peab pöörduma esmalt perearstile, kus alustatakse suuremahulise taotlusdokumentatsiooni täitmist, oma hinnangu panevad kirja ka kardioloog jt arstid vajadusel. Seejärel saadetakse dokumendid vaegurlusekspertiisikomisjoni, kus langetatakse otsus.
Tingimused mille alusel vormistatakse otsus on päris karmid, aluseks on siin inimese kõrvalise abi vajadus, kui ise omal jõul ei suuda kuidagi toime tulla siis on "lootus" saada vastav töövõime kaotusprotsent või puude rskusaste.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: hingamine
Printimine
olen tegelenud spordiga terve oma elu, kuid eelmise aasta kevadest alates on mind hakanud painama õhupuudus treeningutel ja sel suvel on see läinud isegi nii hulluks, et juba kergema sörkjooksu ajal tekib hapnikupuudus. olen käinud erinevatel uuringutel: allergia, koormusastma, kopsuröntgen, kilpnääre ja talvel isegi operatsioonil, kus mul lõigati nina, et õhk paremini läbi käiks. midagi leitud ei ole, kuid enesetunne läheb järjest halvemaks. ei oska enam ise kuhugi abi saamiseks pöörduda. äkki oskate aidata?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
04-06-2003
Tervist
Mõistan Teie muret, kuid Teie kirjas on puudu rida pisiasju millele patsient ei oska sageli tähelepanu pööratagi. Vanus, sugu, põhitöö, spordiala, kehakaal, perekondlikud haigused jne jne. Võmalik et Teie vaevuse tekkes on osa füsioloogilisel vananemisel, stressil, ärevus-meeleoluhäirel. Soovitan siiski pöörduda taas meditsiinisüsteemi "värava", perearsti vastuvõtule, kus saaksite koos arutades leida võimalike "niidiotsi" midamööda koos edasi minna, kellega konsulteerida ja mida uurida. Kui tõesti kõik on normis, siis see iseenesaest annab juba jõudu juurde. Võib-olla on abi ka psühholoogi konsultatsioonist, kui keha poole pealt on kõik hästi.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Vererõhk
Printimine
Tere!
Juba mõnda aega on mul verega probleem. Raua sisaldus väga väike, menstruatsiooni peaaegu ei olegi, ja veri ei liigu hästi ringi - käed-jalad külmad. Olen selle probleemiga ka arsti juures käinud, kes soovitas raua tablette süüa.
Nüüd meil tööjuures vererõhu aparaadid ... eile olid näidud 114/54, täna 96/60. Kõik pööritavad siin silmi ja imestavad, et veel omal jalal käin.
Stressi tekitavaid probleeme on palju ja see kõik tuleneb sellest, aga kuidas ma saaksin ennast ravida, mida sööma, mis ravimeid tarvitama jne.
Peale seda pikka talve olen ma rekord arv tõbine olnud, küll on nohu, köha, kurk paistes, ja ohtisi tuleb pidevalt ... täna hommikul tuli jälle. Ja haavad ei taha absaluutselt paraneda ... kogemata tegin varbale haiget, nüüd põletik sees, varvas paistes, käia väga valus ühe varba pärast!
Mu organism on väga nõrgaks muutunud. Mida oleks kõige õigem minu teha?

Tänud, et leiate aega mu kirja lugeda.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
04-06-2003
Tervist
Tjah, arstliku seisukohta on raske võtta, kui ei tea paljusid pisiasju: Teie vanus, sugu, töökeskkond, pereelu, suhted lähedastega, rahuldus tööst, põetud haigused, haigused suguvõsas jne jne. Kõige enam aga oletan Teie vaevusi olema tingitud liigsest stressist, millele isegi viitate. Võib olla ka ebaregulaarsele ja ühekülgsele toitumisele, millest võib olla tingitud kehvveresus ehk hemoglobiini madal sisaldus veres. Stress ja kehvveresus on täiesti piisav, et alandada organismi vastupanuvõimet tavaliste nohu-köha jt põletike suhtes. Soovitan Teil siiski pöörduda perearsti vastuvõtule, kus saaks mõtteid edasisteks uuringuteks-konsultatsiooonideks. Üks käik peaks olema kindlasti psühholoogi juurde, kellega koos arutades leiaksite lahendusi, mida muuta oma töös ja isiklikus elus, selguksid ka Teie ootused iseenda, teie lähedaste ja tuleviku suhtes. Tunnete muret ka vererõhu kõikumise pärast: muretseda ei tasu, see jääb Teil normi piiresse. Arvatakse ekslikult et vererõhk peab kui naelutatult seisma ühe ja sama näidu piires. See pole nii: emotsioonid, vihastamine, rõõm, füüsiline pingutus kõik see mõjutab vererõhku päris suurtes piirides.
Mul on kahju, et saan piirduda vaid üldiste mõtiskluste-soovitustega, mis minus tekkisid, lugedes Teie kirja.
Tõesti head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Madal pulsisagedus ( üldhaigused)
Printimine
Tere! Olen 48.aastane naisterahvas. Lugesin Teie soovitusi külmade käte ja jalgade puhuks, mis mindki vaevavad, kuid minul "surevad" käed öösel ära. Mul on samuti väga madal pulss, sageli alla 40 löögi minutis.
Olen käinud endokrinoloogi ja reumatoloogi vastuvõttudel kuid praegu mingeid ravimeid nad ei soovitanud. Ka südameuuringud tehti talvel. Harrastan orienteerumist. Mida võtta ette pulsisageduse suurendamiseks või ei pea midagi tegema?
Tänan, kui leiate aega vastamiseks.
Mare

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-06-2003
Tere Mare
Teie vaevustes on viited kahele erinevale seisundile. Madal pulsisagedus näitab Teie head treenitust millest on tingitud parasümpaatilise närvisüsteemi suurem aktiivsus ( nimetatkse ka vagotooniaks). Sportlastel ja ka tervisesportlastel on see täiesti normaalne leid. Harrastan ise pikamaajooksu ja jalgrattasõitu ja olen endal lugenud samuti pulsisageduseks 38-40 lööki minutis ja ei tunne ennast sugugi pahasti, kuna tean põhjust. Nüüd teate ka Teie.
Teine vaevus- kätesuremine öösiti on suure tõenäosusega tingitud haigusest mida nimetetakse karpaalkanali sündroomiks. Selle tõve korral on randmes üks närv ( nervus medianus) jäänud pinge alla ja põhjustab II-IV sõrmes suremis ja sipelgajooksutunnet. Vaevus ägeneb öösiti, kuna juhtub, et käsi on kestvalt painutatud asendis, mis suurendab survet närvile. Ravi osas soovitan võtta ühendust perearstiga, kes täpsustab seisundi, konsulteerib neuroloogi või kirurgiga. Ravi osas on esimeseks võtteks põhjuse selgitamine ( tavaliselt kestev käeline tegevus, ülekoormus), niisiis ülekoormuse vähendamine. Teiseks ravivõtteks võib olla käe asetamine ööseks lahasele, mis vldib käerandme paindes asendit ja nii ka survet närvile. Edasises ravis teostatakse randmesüste või ka kirurgilist ravi. Ikkagi esimene käik perearstile, kes täpsustab seisundi ja plaanib edasise konsultatsioonide - ravi taktika.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: kõrge vererõhk
Printimine
Lp. dr. Veskimägi,

Olen 38-aastane naine ja aastaid on vererõhk olnud normaalsest kõrgem (praegu tavaliselt 140/100, aga kevadel on oli nt.170/110). Ravimitega on õnnestunud ülemine vererõhk saada 130-le, kuid alumine vaid väga heal juhul 95-le. Arstid (aastate jooksul erinevad) on mulle öelnud, et ülemine rõhk polegi nii halb, aga alumine on liiga kõrge ning kahjuks ei allu see ka ravile. Lisan veel niipalju, et kuu aega tagasi avastas mu elukaaslane ( tema on 46-aastane ja me elame koos aasta), et temalgi on alumine rõhk kõrge (tol hetkel oli tal rõhk 179/114). Palun Teilt selgitust - mida näitab alumise vererõhu kõrgenenud tase ja kas ning kuidas on võimalik alumist rõhku mõjutada.
Teid ette tänades
Pille S

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-06-2003
Tervist
Alumine vererõhk näitab veresoonte toonust ( pingsust) hetkel kui süda on lõdvestunud ja valmistub järgmiseks kokkutõmbeks. Alumise vererõhu normi vahemik on 50-95 mm/hg. Üle selle on vererõhk kõrgenenud. Vererõhu täpsustamiseks soovitan uuringut niomega vererõhu holter ehk ööpäevane monitooring. Uuringu ajaks asetatakse Teile täisautomaatne vererõhu seire seade, mis mõõdab vererõhku ööpäevaselt tavaliselt päeval iga 20 min ja öösel iga 1 tunni järgi. Saadud tulemuste alusel saame teha ravi osas paremaid järeldusi. Kui üle poolte mõõdetud väärtustest on vererõhk tõesti kõrge on näidustatud ka tõhusam ravi. Oma töös ma kasutan nimetatud seadet ja tihtipeale olen märganud, et vastuvõtu hetkel mõõdetud vererõhk 190-200/100-120 normaliseerub ilma igasuguse ravita 1-2 tunni jooksul. Soovitan vägaseda uuringut. Oleneb Teie kandist, korraldab seda perearst või kardioloog. Soovitan seda uuringut ka Teie elukaaslasele. Lisaks kuulub vererõhu haige uuringutesse veel EKG, röntgenogramm rindkerest, vajadusel ka ehhokardiograafia, silmapõhjade uuring, vereanalüüsid .
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: syda ja vereringe
Printimine
Tere,
Olen 36 aastane mees ja viimasel ajal ,nii nagu ma ise aru saan on mul probleeme vereringega.Viimased paar nadalat eriti.Iga paev kordub SAMA--YLESSE TOUSTES TUNNEN ENNAST NAGU LIIVAKELL-ON TUNNE ET VERI EI RINGLE HASTI JA KOIK RASKUS KOGUNEKS JALGADESSE,LISAKS VEEL UIMANE TUNNE.Lisaks (juba pikemat aega) on valus vasakpoolses rindkeres ja kaes.Kohapeal seistes on see eriti tunda.Kätt yleval hoides peaveresoon tyhjeneb ja kätt alla lastes hakkab peaveresoon paksenema(tunnen isegi valu).Jalgades veel tulised sahvatused ,nagu tikust tuld tommatakse jms.Veel eriline peavalu nagu midagi oleks peas plahvatanud.See oleks lyhidalt.Millega voiks olla tegu? Kas see on midagi eeldav? Ette tänades
Siim

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
03-06-2003
Tervist
KAhjuks on esitatud sümptomite alusel midagi lõpliku järeldada. Tegemist võib olla lihaspinge valuga, ortostaatilise hüpotensiooniga ( vererõhu alanemine seistes), meeleoluhäire-depressiooni või stressivaevusega jm. Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, kus selgitataks välja juhtivad kaebused, arstlik leid ja koostatakse edasiste uuringute-konsultatsioonide plaan.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Kolesterool
Printimine
Tegin kolesterooli testi: näit oli LO, mida mulle selgitati, et see on alla 3,33. Mida see tähendab?
Kuidas suhtuda vererõhku 145/84?

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
02-06-2003
TERE
Kolesteroolitase alla 3,33 mmol/l on hea tulemus, näidates seda, et Teie risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse on väike. Mõõdetud väärtus on tuntud ka üldkolesteroolina, olulised on ka "kolesterooliperekonna" teised liikmed, lisan siinkohal nende nimed ja normväärtused: Kolesterool alla 5,2;
LDL 1,2, N >1,4 Triglütseriidid


Küsimus: higistamine
Printimine
Tere!
Sooviksin teada, mida teha liighigistamise vastu. Olen noor naine ja higistanud olen alates puberteedieast. Aastatega on higistamine suurenenud. Pesen end iga päev hommikul ja õhtul, hommikul ka veel külma veega kaenlaaluseid, aga ei aita eriti. Kaenla alla riidele tekivad suured silmnähtavad higilaigud. Suvel sooja ilmaga ja ka külmemal ajal, kui palju liigun, sõna otseses mõttes higi voolab mööda keha alla. Olen normaalkaalus. Sama on jalgadega. Kinniste kingadega käies, olenemata ilmast, olgu pakane või kuumus, mu jalad higistavad ja kingad hakkavad lausa lirtsuma seest, nagu vette oleks astunud.Juba kui olen mingi 20 minutit kinniste kingadega käinud, või isegi vähem, on mu jalad märjad. Milles viga. Haige nagu ei ole. Ei saa käia iga riidega. Millegipärast higistab parem kaenlaalune rohkem kui vasak.

Sooviksin teada, kas on apteekides müügil selliseid higilapikesi, mida võib kinnitada kaenla alla. Olen vähemalt kuulnud, aga kuidas neid nimetatakse. Ehk räägiksite lähemalt.

Mida teha, et ma enam nii kohutavalt ei higistaks? On mingeid ravimeid või mida iganes?

Lugupidamisega Triin.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
02-06-2003
Tere Triin
Mõistan Teie muret, kuid aidata kahjuks on raske. Soovitan pöörduda perearsti vstuvõtule ja arutada muret koos. Soovitav on teha vere üldanalüüs, uurida võiks ka kilpnäärme seisundit analüüsidega, kasu võib olla ka kopsuröntgenogrammist. Nende uuringutega saame välja lülitada haigused, mille üheks sümptomiks võib olla higistamine. Nõu võiks pidada veel naha arstiga. Võimalik on ka higistamine tingituna ärevus ja meeleoluhäiretest. Ka seda võiks arutad perearsti või psühhiaatriga. Kui kõik on korras aga higistamine psüib, siis jääb üle ainult vaevuse vähendamine regulaarse hügieenivõtetega, antiperspirant kosmeetikaga ( sisaldab ainet mis vähendab higistamist, antideodorant on aga vahend mis varjab vaid higilõhna). Seda saab küsida parematest kosmeetika kauplustest. Abivahenditest on tõesti olemas imavad padjakesed kaenlaalla asetamiseks, jällegi kosmeetika kauplusest-letist peaks saama. Jalgade higistamise vastu on ka kasutusel mitmed pulbrid-kreemid. Nõu oskab anda apteeker millist just valida.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Valus
Printimine
Tere!
4 aastat tagasi oli operatiivse vahelesegamisega lõppenud ussjätkepõletik (kõik läks normaalselt ja peritoniiti ei jõudnud tekkida). Nüüd, kui juhtub kõht kinni olema, siis peale soolte tühjendamist on see koht (MB punktiks vist nimetavad seda) valusa võitu. Kas see on normaalne?

Teele

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
02-06-2003
Tervist
Igasuguse kõhuõõne kirurgilise vahelesegamisega kaasneb suurem või väiksem oht sooltevaheliste liidete tekkeks. Tundub, et Teid on see saatus tabanud. Arvestades eelnevat operatsiooni ja valude laadi on tegemist normaalse seisundiga. Soovitan reguleerida oma toitumist nii, et kõhukinnisust ei teki. sooleliidetest tingitud vaevusi aitab vähendada ka regulaarne tervisesport. On ka mitmeid rohtusid ( Espumisan jt) mis võivad vaevusi leevendada, aga need jäägu juhuks kui vaevus on väga häiriv.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: Isheemiatõbi
Printimine
Lugesin Teie vastust ühele isheemiatõve põdevale patsiendile.Kuna ka minul on kord diagnoositud see haigus ei pööranud ma sellele erilist tähelepanu (ei uskunud olin siis 40.aastane).Nüüd alates 2003.a detsembrist tunnen närivaid valusid , hooti üsna tugevaid vasakul rindkeres.Valu kiirgub ka vasakusse käevarde (sisekülge), samuti õlga ja kaela. Hõhupuudus ja ei talu kuuma. 3.aastat on suvel väga raske olnud just palavusest tekkinud õhupuuduse pärast.Valuhoode ajal on selline tunne (algul), et süda taob nii et kohe hüppab "välja" Kui saan pikali lasta , siis umbes viie minuti pärast just kui jääks seisma. Hakkan haigutama ja tahakin kohe magada. Puhkepäevadel kodus olen ka seda teinud.Uni kestab 5-10minutit. Kuuma paistetavad jalad . Perearst tegi südamest elektrokardiograafia ja saatis edasi kardioloogi konsultatsioonile.Tehti koormustest .Vist ei olnud see eriti hea sest katestati ja pandi mind pikali ning lasti mingit rohtu keele alla. Ise ma koormustesti ajal halvasti ennast ei tundnudki. Tõsi pikali laste oli üpris tugev valu.See rohi , mis keele alla lasti võttis valu ära südamepiirkonnast aga tekkitas tugeva valu peas ja kõrvades kohina.Arsti jutust sai aru, et olen üsan viletsas seisus. Kirjutati raviks Cordarone ja Imtur.Olen jaanuarist alates s.o. tänasepäeva seisuga tarvitanud Cordarone iga päev 1 tablett 2 korda päevas.Imturit proovisin tarvitada 1 nädala aga see rohi tekkitas väga tugevad peavalud ja perearstiga konsulteerides enam seda ei võtnud. Kahjuks pole valudest ja halvast enesetundest lahti saanud. Kardioloog suunas mind ehhokardiograafia uuringutele. Seal selgus , et süda töötab normaalselt. Tõsi sellel päeval mingit valusid, õhupuudust ega südamepekslemist ei olnud. Ei saa enam aru mis tegelikult toimub. Mida teha edasi? Kas üldse minna enam tagasi kardioloogi jutule? Miks roht ei aita?Minu lootus oli, et ehhokardiograafiline uuring selgitab põhjuse milles on asi , aga nüüd tunnen end simulandina.

Vastab: Dr. Madis Veskimägi, perearst, Tõstamaa Tervisekeskus
02-06-2003
Tervist
See on hea kui ehhokardiograafia uring näitas, et kõik on korras. Selle uuringuga saadakse infot südame klappide tööst ja vere liikumisest ning ka südamelihase kokkutõmbumisest. KoormusEKG annab pildi südamelihase verevarustusest koormuse ajal. Lugedes Teie vaevusi, mulle tundub, et siin on üksjagu ka vaevusi, mis on tingitud suurenenud ärevusest. Soovitan pöörduda uuesti südame arstile ja ka psühhiaatri vastuvõtule, niiviisi saaks leida kõige õigema raviskeemi Teie aitamiseks. Süda pole pelgalt pump vaid tundlik elund, mille töö häirete põhjuseks võib olla liigne stress, ärevus, kurvameelsus, ka kilpnäärme haigused.
Head tervist soovides Madis Veskimägi


Küsimus: tõmblemine
Printimine
tere! mul praegu tõmbleb käevarres üks lihas juba mitmendat päeva? kas selline asi on normaalne? ennem on teistes kohtades ka tõmmelnud lihas mitu päeva, näitex jala sääre peal?ahjaa..ning mingit valu ei põhjusta, nat


Tõstamaa Tervisekeskus | Nooruse 1 | telefon 44 71 940 | reg. nr. 10274684